Müügimees ei tohi tarbijalt võtta otsustusvabadust

Tõttad mööda kaubanduskeskuste koridore, vaatad kella ja mõtled, et peab kiiruga poes käima ja edasi ruttama. Äkki peatab sind müügimees, kes soovib tutvustada oma tooteid. Teinekord võib taolist müügimeest kohata oma koduukse taga, kusagil müügiesitlusel või saadakse pakkumine telefoni teel. Kõik on ju näiliselt hästi – ettevõtjad teevad tarbijatele pakkumisi, mis võivad isegi olla huvitavad ja soodsad, aga mitte alati ei jää sellistest müügikohtumistest head mälestust. Kauplejatel tuleb endale teha selgeks, milline on aktiivne ja milline agressiivne, sest agressiivne müük on keelatud.

Enamasti õnnestub tarbijal mittevajalikust pakkumisest hõlpsasti keelduda, aga on ka raskemaid juhuseid. Näiteks ostukeskuse koridoris seisev müügimees ei taha lasta tarbijal kenasti ära öelda pakkumisest, vaid survestab pärast lühikest tutvustust sõlmima lepingut. Telefonimüüja ei taha lasta lõpetada telefonikõnet isegi, kui tarbija on öelnud, et pakutav kaup või teenus huvi ei paku. Müügiesitlustelt mõnikord ei taheta lasta inimest minema ilma, et ta oleks midagi ostnud ning ukselt-uksele müüja keeldub lahkumast ilma tehinguta ja mõjutab tarbijat rõhudes oma sissetulekute kahanemisele. Ükskõik, millises vormis see müügipakkumine toimub, on reeglid ikka samad.  On juhtunud ka, et hinnaline kaup müüakse tarbijale järelmaksuga, seejuures tegelikult arvestamata tarbija sissetulekuid. Seejuures järelmaksu ehk finantsteenuse pakkumisele kehtivad veel täiendavad reeglid.

Miks selline agressiivne müük keelatud on? Agressiivne müük on ebaaus kauplemisvõte ja keelatud seepärast, sest selline müügiviis piirab oluliselt tarbija valikuvabadust. Selliselt kaubeldes mõjutatakse tarbijat tegema ostuotsust, mida ta tavaolukorras ei teeks. Inimesele tuleb anda vabadus kas tehingut vastu võtta või sellest keelduda, survestamine ei ole lubatud. Aktiivne müük ei ole keelatud, küll aga tuleb kauplejail selgeks teha aktiivse ja agressiivse müügi piirid, mida ületades rikutakse seadust.

Tasub teada, et kui tarbija on väljaspool äriruume, näiteks tänaval, kodus ja mujal, sõlminud pakkujaga lepingu või teinud ostu, on tal võimalus 14 päeva jooksul tehingust taganeda. Samuti on tähtis teada, et telefoniteel tehtud pakkumine jõustub alles siis, kui tarbija on sellest kauplejale kirjalikult teada andnud. See tähendab, et ainuüksi telefonitsi öeldud jah-sõnast ei piisa. Kaupleja peab saatma tarbijale kirjaliku pakkumise, millele tarbija kirjalikult vastab. Ainult siis on tehing jõustunud. Selline lisaaeg on vajalik, et anda tarbijale aega mõelda ostuotsuse üle järele.

Kodu on igaühe kindlus. Tarbijal on igati õigus paluda müügiesindajal lahkuda. Isegi, kui toode või teenus meeldib, siis ei ole kohustust teha ostuotsust kohe, kuigi tihti rõhutab müügiesindaja, et pakkumine kehtib ainult talle ja ainult täna. Läbimõeldud otsus vajab kaalumist ning tasub enne otsustamist tutvuda ka alternatiividega.

Autor: Pille Ivask, kaasautor