Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Uuring: Salasigarettide turg kasvab
Sigarettide salaturg on mitmendat kvartalit järjest kasvutrendis, selgub turu-uuringu firma Nielsen värskeimast nn tühja paki uuringust. 16,5% Eestist leitud tubakatoodete pakenditest on riiki sisse toodud salakaubana, mis on 3,9 protsendipunkti (pp) rohkem kui aasta tagasi. Valdav osa Eesti maksumärkideta sigarettidest pärineb Valgevenest ning uuendusena on turule tulnud ka Valgevenest pärit üldse ilma maksumärgistuseta tooted.
Salakauba esinemissagedus on suurim Kirde-Eesti linnades. Enim tarbitakse salasigarette Kohtla-Järvel (38,3%), millele järgnevad Sillamäe (38,1%) ja Narva (37,4%). Oluline on märkida, et ka Tallinnas on salasigarettide tarbimine kasvanud 4,3 pp, moodustades 13,2% turust. Üleriigiline tarbimine on suurenenud 3,9 pp võrra võrreldes 2015. aasta teise poole tulemustega, mil salakaup moodustas 12,6% kogu turust.
„Salasigarettide turgu mõjutavad mitmed tegurid, sealhulgas ka legaalse kauba ja salakauba hinnaerinevuse suurenemine. See omakorda teeb salakauba ostmise ahvatlevamaks ja peame siin pingutama, et müüjate elu võimalikuks keeruliseks teha,“ selgitas maksu- ja tolliameti tolliosakonna juhataja Urmas Koidu.
Valdav osa salasigarettidest pärineb Valgevenest (5,1%), millele järgnevad Venemaa (4,6%) ning maksuvabad (nn. duty free) sigaretid (2,5%). Valgevene, Venemaa ja maksuvabade sigarettide turuosa on võrreldes aastataguse ajaga suurenenud vastavalt 0,1 pp, 0,9 pp ja 0,7 protsendipunkti.
Järjestikused aktsiisitõusud suurendavad salaturu riski
“Salaturg on kasvanud nüüd juba mitu kvartalit järjest. See näitab meile, et kui keskkond on soodne, siis võib salaturg paisuda vaatamata pidevale Maksu- ja Tolliameti tegevustele. Suurte aktiisitõusude tulemusena on tekkimas olukord, kus aasta pärast maksab odav sigaretipakk sama palju kui täna kõige kallim pakk sigarette. Järjestikused suured aktsiisitõusud kasvatavad hinnakääre legaalse kauba ja ebaseadusliku kauba vahel. Selline olukord loob hea pinnase kuritegevusele, kes on leidlik uute tarnekanalite sisseseadmisel, kui hinnatundlike tarbijate motivatsioon salaturult endale tubakatooteid otsida kasvab,” ütles Tubakatootjate Eesti Assotsiatsiooni esimees Taavi Salumets. Järgmine sigarettide 8% aktsiisitõus on 1. jaanuaril 2017. Enne seda kasvas sigarettide aktsiis 8% võrra 1. juunil 2016.
Salasigarettideks loetakse võõramaiste märkidega suitsupakke, millel puuduvad Eesti maksumärgid, ja ka võltsitud toodangut. Võltsitud toodang moodustab salasigarettidest 0,4%, mis on võrreldes eelneva uuringuga 2015. aasta sügisel vähenenud 0,5 pp võrra. Võltsitud sigarettide tarbija võib mõelda, et ta tarvitab toodet, mida müüakse ka seaduslikul turul, kuid mis tegelikult ei vasta toote kvaliteedi ja ohutuse standarditele.
Kaubamärgid, mis on esindatud vaid välismaiste maksumärkidega, moodustavad 8,4 % kogutud sigaretipakkidest. Enim esindatud välismaiste maksumärkidega brändid on Grodno Tobacco Factory (6.6% kõikidest kogutud pakkidest): NZ, Fest, Premier, Minsk ja Baltic Tobacco Factory (1% kõigist kogutud pakkidest): Bayron.
Sõltumatu turu-uuringu firma Nielsen koostab uuringut kaks korda aastas. Viimane uuring viidi läbi 14 Eesti linnas ning kokku koguti 3300 sigaretipakki. Kogutud sigaretipakkide arv oli proportsionaalne linna elanike ja kogu rahvastiku arvuga. Uuring viidi läbi ajavahemikul 23.09-29.09.2016.
Metodoloogia on kooskõlastatud Euroopa Pettustevastase Ametiga (OLAF) ja uuringu finantseerimisel osalesid neli suurimat tubakatootjat: British American Tobacco, Imperial Tobacco Limited, Japan Tobaco International, Philip Morris International.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
Viimased uudised
Konverentsid ja koolitused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kaubandus esilehele
