Tarbijakaitseamet viis kauplustes üle Eesti läbi hinnakontrolli, mille eesmärk oli saada ülevaade hinnateabe korrektsusest müügisaalis ja kassas ning sooduskaupade müügiks pakkumisel. Eksimusi esines igas kontrollitud kaupluseketis.
Kõige suuremad hinnaerinevused oli ehituskauplustes
  • Kõige suuremad hinnaerinevused oli ehituskauplustes
  • Foto: Andres Haabu
Tarbijakaitseameti hinnakontroll hõlmas suuremate kauplusekettide 77 kauplust. Hinnaerinevusi leidus rohkemal või vähemal määral igas kaupluseketis, ent mitte igas poes. Tarbijate eksitamist tuvastati 41 kaupluses. Kõige enam eksitamist leiti ehituskaupu müüvates kauplustes.
Kuigi hinnaerinevused riiulil ja kassas üksiku tehingu raames vaadates tunduvad väikesed, olles 10-20 senti kauba kohta, mõjutab see kindlasti kaupleja usaldusväärsust tarbija silmis. Sageli põhjendasid kaupluste esindajad hinnaerinevusi asjaoluga, et nad ei jõudnud hinnasilte pärast kampaania lõppemist riiulitel ära vahetada, mis ameti hinnangul aga viitab süsteemsele probleemile oma töö korrektsel korraldamisel.
Kontrollide käigus selgus, et hinnaerinevused ulatusid kuni 10 protsendini ostukorvist, mis tuli tarbijal juurde maksta. Näiteks 144 eurot maksva ostukorvi puhul tuli tarbijal kanda 14 eurone lisakulu, mis selgus kassas. Leidus ka üks kauplusekett, kus tuli kõikidel tarbijatel igale tootele kassas üks sent juurde maksta. „Igaüks võib ise mõelda, kui palju ta kulutab kuu või aasta jooksul kauplustes raha ning arvestades Eesti kaubanduse kogumahtusid, siis see mõni protsent hinnaerinevusi tarbija rahakoti arvelt ei tundugi nii väike,“ kommenteeris tarbijakaitseameti peadirektor Andres Sooniste.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kaubandus esilehele