Kui tellimiskeskus kaks päeva ei tööta küberrünnaku tõttu, pood on suletud või kliendiandmed satuvad võõraste inimeste kätte halva küberhügieeni tõttu ja ettevõtte suurt kahju kannatab, siis on see äririsk ja selle ärahoidmise eest vastutab juht, rääkis ITuudistele antud intervjuus Coop Eesti IT direktor Kaspar Hioväin.
Coop Eesti IT direktor Kaspar Hioväin
  • Coop Eesti IT direktor Kaspar Hioväin
  • Foto: Coop Eesti
Kuidas Coop'is äri ja IT suhe on?
Äri on mujal ja IT peab tegelikult seda toetama, mis tähendab seda, et ei ole olemas IT-projekti, vaid on olemas äriprojekt, kus IT toetab. Meie oleme jõudnud välja selleni, et igal projektil on 2 projektijuhti, üks on IT poole pealt ja teine on äri poole pealt. Siis tulevad asjad välja. Kui IT võtab vedaja rolli ja hakkab ise tegema, siis äri ei pruugi sellega lõpuks rahul olla. Äri poolel peab olema selge vajadus ja siis mina IT poole pealt võtan asja töösse. Äri teeb otsuseid, mida on vaja ja milline lahendus valida. Samamoodi ei ole IT-l vaja viirusetõrjet, turvalisus on äririsk.
Kui näiteks tellimiskeskus ei tööta kaks päeva, siis kui suur kahju sellest tekib? Hullem veel kui mõni pood ei tööta. Piisab ühest krüptoviirusest ja pood on suletud – see on äririsk.
Aga meil on ka ju logistikakeskus, mis töötab 24/7 väga kiire ja väga täpse protsessiga. Seal iga tunni pikkune katkestus on juba kohutav kulu, mida ei saa me endale lubada. Väga lihtne näide on see, kui hommikul kell 10 kuni pool 11 ei suuda välja saata oma piima tellimusi, siis see päev on Eestis 350 poodi ilma piima. Kui see hetk midagi peaks juhtuma, mis halvab ära ühe üksuse töö, siis tulemus on maainimesele nähtav kohe.
Mis Su enda kõige suuremad hirmud on seoses küberturvalisusega?
Mul on üks paranoia, millega ma oma IT haldusjuhiga vaidlen, et mul on tunne, et meil kuskil on midagi sees, mida me ei tea. Äkki kuskil ikka midagi lekib, mida me lihtsalt ei tea.
Kuidas Sa selle hirmuga hakkama saad ja kuidas oma juhile seda kurdad?
Ma juhile seda ei kurda, pigem räägin alluvatele, et nad oleksid tähelepanelikumad asjade juures. Mulle on meelde jäänud fakt, et andmeleke avastatakse välise partneri pool lausa 70% juhtudel ja poolteist aastat hiljem. See tekitabki hirmu, et kuskil juba midagi on. Meie loojaalsusprogrammi raames on meil üle 500 000 säästukaardi, mis on pool Eesti elanikkonda ja seda küll ei taha, et see võiks kusagile lekkida.
Mida Sinu arvates ärijuht peaks infoturbest teadma? Mis on kõige olulisem?
Ärijuht peaks oskama ära hinnata ohtlikud kohad, kus äris tekib kahju kui mingi asi seisab, kui palju tekib kahju ja kui palju on ta valmis panustama, et seda enam ei juhtuks. Las siis spetsialistid tegelevad sellega, et kuidas ära hoida.
Loe täispikka intervejuud Coopi IT direktoriga Äripäeva teemaveebist ITuudised.ee.
Autor: Aali Lilleorg, ITuudised.ee

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kaubandus esilehele