Autor: Maarit Eerme • 12. aprill 2019

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Baltic E-Commerce UX Summitil külastajate küsimustele vastas Omniva juhatuse liige Andre Veskimeister.

E-kaupluste hulgas on nähe trende selle poole, et transpordikulud katab müüja. (näiteks Amazon) Kas see on jätkusuutlik mudel?

„Tasuta transpordi“ pakkumine e-kaubanduses jälgib sama mustrit, mille lõksu jäid kakskümmend aastat tagasi meediaettevõtted. Siis otsustati, et internetis teenitakse raha bänner reklaami näitamise eest ja tarbijalt sisu eest raha ei küsita. See tulumudel on nüüd murenenud tänu Google ja Facebooki arengutele aga üles on kasvanud terve põlvkond inimesi, kes ei ole harjunud internetis sisu eest maksma. Ja meediafirmad näevad nüüd suurt vaeva, et sisu eest tarbija käest väärilist tasu saada.

Sama on juhtuma ka e-kaubanduses. Alguses lisavad tasuta tarne oma klientidele ainult mõned kauplejad, saades sellega konkurentsieelise. Samas on seda pakkumist nii lihtne järele teha teiste poolt, et see on ainult aja küsimus, kui kogu turul muutub tasuta transport tarbijatele standardiks. Kaupmees peab sellisel juhul transpordikulu oma marginaali sisse mahutama. Seda toetab veel mõtteviis, et alguses ei ole vaja e-poel kasumlikkusega tegeleda, vaid on vaja suurendada turuosa. Täpselt nagu aastaid tagasi dot.com buumi ajal – tähtis on kasvatada kasutajate arvu. See aga viib omakorda paljud kaupmehed pankrotti ja alles jäävad üksikud kauplejad, kes hakkavad vaeva nägema sellega kuidas marginaali parandada. Ja üks tee selleks on transpordikulu eest raha küsimine. See kõik on juba olnud ja tuttav.

Lähitulevik on droonide ja pakirobotite päralt – mitte mehitatud kullerite. Kas jagate seda arvamust ja kas Omniva on selles arengus kaasas?

Igasugune automatiseerimine e-kaubanduse kojukandevõrgus on kasulik. Kuna pakkide mahud kasvavad lähiaastatel kordade, siis mehitatud kulleritega kojukandeks ei jätku lihtsalt töökäsi ja ka tänavate läbilaskevõimet. Mina usun, et kõige suuremad mahud saavad teenindatud pakiautomaatide kaudu tuleviks.

Samas on needsamad droonid ja pakirobotid (ja ka sõidujagamisteenus) suurepäraseks võimaluseks saadetist pakiautomaadist kliendile koju toimetamiseks. Samamoodi, nagu on kaupade ostmisel on klientidel erinevad eelistused, nii saab ka kojuvedu tuleviks olema teenusena personaliseeritud teenus. See aeg, kus kuller sõidab etteantud marsruuti mööda temale sobival ajal kliendi juurde ja klient peab kullerit kodus ootama, on peagi möödas.

Kas plaanite ka „sama päeva kannet“ („same day delivery“)?

Sama päeva kättetoimetamine on kindlasti huvitav väljakutse, millega me praegu ka tegeleme. Tallinna piirkonnas pakume pakiautomaadi teenusena seda juba täna mõnedele klientidele. Kliendid soovivad ju oma oste kohe kätte saada. See on kindlasti selline teenus, mille järel on nõudlus olemas ja see kasvab.

Kas „click ja collect“ teenuse populaarsus võib olla kullerteenuse mitteusaldamine? Klient ei oma kindlust, kas ja millal saadetis temani jõuab?

Ma ei usu, et see oleks alternatiivlahendus kullerteenusele. Pigem on tegemist olukorraga, kus klient teab täpselt millisest poest millist toodet ta vajab, aga selle saamiseks ei ole vaja kulutada aega poodi sisenemisel ja toote otsimisel. See on pigem nagu analoog poe digitaalne väljund – lähen ostan Rocca al Mare kaubanduskeskuse Euronicsist kõrvaklapid ja võtan nad keskuse maja eest parklast Omniva pakiautomaadist välja. Ei kuluta aega ja raha (transpordile), sest see on kindlasti kõige odavam pakiteenus tarbijale.

Kas teie arvates on privaatsed pakikapid eramaade ja kortermajade juures tuleviku uus normaalsus või on see liiga ebaefektiivne?

Ma olen veendunud, et see on tuleviku suund. Seda lahedatakse mitmel viisil – jagatud õigustega välisukse lukk, distantsilt avatav garaaži uks, personaale pakikapp maja juures, mida saab automaatselt öösel täita mehitamata sõidukiga jne. Jah, see on kindlasti tulevik. Aga mitte lähitulevik – võib-olla 10 aasta perspektiiv. Selleks on vaja muuta ehitiste juurdepääsuteid, majade põhiplaane ja mis kõige olulisem – suuremasse osasse elamistest peab iga päev tekkima kullersaadetisi. Seda ei saa korraldada efektiivselt, kui vaid 10% majapidamise vajab igapäevaselt kojuveo teenust. Praegu on see number veel väiksem.

Kuidas te hoiate ära pakiautomaatides pakkide sisu riknemise äärmuslikes temperatuurioludes (nii palavas, kui külmas?)

See on üks enamlevinud müüte, mida tahaks kummutada. Selle kaheksa aasta jooksul, millal Omniva on pakiautomaatidega opereerinud on temperatuurist tingitud hüvitamisi olnud vähem kui 10. See teeb iga kahe aasta kohta üks juhtum. Tahan veel selgitada seda, et isegi juhul kui pakiautomaat asuks sisetingimustes, siis saadetis tuuakse kas lennukiga või maatranspordiga, kus ta viibib päevi täielikult välitingimuses. Samuti ka pakiautomaadi täitmiseks sõidetakse soojendamata kaubikuga. Ma saan teile kinnitada, et väljas asetsevad pakiautomaadid on täiesti turvalised temperatuuri kõikumistele ja pakke nendesse saata täiesti ohutu.

Millal asendavad pakiautomaadid harilikud postkastid Tallinnas?

Kui see juhtub, siis see toimub kõik väga kiiresti. Selle eelduseks peab olema siiski mingi oluline tarbimisharjumuste muutus. See, et kortermaja iga maja alla panna pakiautomaat tähendab, et igasse majja peaks päevas laekuma vähemalt 20 saadetist. Praegu selliseid koguseid pakke veel tellitud ei ole.

Omniva trackingu süsteem ja kulleriti kiirus sorteerimiskeskuset kliendini on Euroopa aeglasemaid.

Kommentaaris on omajagu tõtt. See tõesti võis nii olla pool aastat tagasi, kui käivitasime uut sorteerimisekeskust. Tänaseks on tänu sellele investeeringule meie ja täiendavatele IT investeeringutele Omniva teeninduskiirus muutunud paremaks kui kunagi varem. Aga teadmine ja tunnetus selles osas võtab veel aega. Aga me oleme väga enesekindlad selles osas.

Milline Balti riikidest on kõige soodsama seadusandliku keskkonnaga e-kaubanduse osas?

E-kaubanduse regulatsioonide poolest on Balti riigid kõik samal tasemel. Selles osas ei ole praegu küll minu teada takistavaid tegurid e-kaubanduse arengule.

Kas teie arvates on iseliikuvad autod kullerfirmade tulevik?

Kindlasti on neil oluline koht tuleviku vedude korraldamisel. Aga siin võib mõelda ka täiesti uutmoodi. Võibolla on tuleviku isejuhtivad autod nagu ratastel pakiautomaadid? Selline auto laetakse sorteerimiskeskus pakke täis ja see sõidab öösel kindlaksmääratud kohta ja sealt lahkub eelmise ööpäeva seal olnud pakiauto. Tegelikkuses me ei tea, milline tulevik on. Kindel on see, et tuleviku kullerfirma on rohkem tehnoloogiafirma kui logistikaettevõte. Ja igale kliendile tuleb leida temale sobiv lahendus. Kokkuvõtvalt tulevik on personaliseeritud ja automatiseeritud transpordilahendustel mis toimivad taustal ja nii, et neid ei panda tähelegi.