Autor: Helen Külaots • 2. veebruar 2021

E-Selver kasvas möödunud aastal 2,5 korda

Mõnel kuul võis üle-eelmise aastaga võrreldes rääkida lausa neljakordsest kasvust, rääkis e-Selveri juht Erki Koho.

e-Selveri kullerauto
Autor: Hendrik Osula

Kasv ei tulnud aga käed rüpes istudes – tellimuste arvu hüppeline kasv tähendas mõnikord klientidele pikki järjekordi. „Mõne nädalaga pidime võimekust kordades kasvatada.“ Vestlesime Erki Kohoga, kuidas Selver nõudluse hüppelisele kasvule järgi jõudis ning mis põhjustel üldse kojuvedu hilineb.

Võib eeldada, et osaliselt oli kiire kasvu taga koroona: inimesed tellisid palju internetist. Lisaks laienesite mitmesse uude piirkonda. Millised on teil eesmärgid selleks aastaks? Kas pigem eeldate, et kasv on nüüdseks peatunud?

Tõepoolest on kasvu taga olnud koroona, inimesed külastasid füüsilisi kauplusi vähem. Kui kevadeks haigus taandub, võib ilmselt oodata e-kaubanduses väikest langustrendi, kuid samas lisandus palju kliente, kes teenusega tuttavaks said, mõistsid selle mugavust ja ilmselt jäävad seda kasutama ka edaspidi. Usun, et võime näha väikest kasvu pidurdumist, aga suures plaanis kasvab e-kaubandus jätkuvalt traditsioonilisest kaubandusest kiiremini.

Tahaks tuua välja ühe nüansi, mis meid konkurentidest eristab: me müüme muuhulgas koduelektroonikat. See tähendab, et kui inimene soovib külmkappi ja tellib selle tavalisest elektroonikapoest, võib tarne võtta aega kuni nädal. Meie toome aga tihti samal päeval, isegi paari tunniga selle külmiku talle ära. Sellega loome justkui uue standardi ka teiste jaoks, kes soovivad konkurentsis püsida.

Kevadel tekkis toidukaupade kojuveos suur nõudluse-pakkumise nihe – järjekorrad olid nädala pikkused. Kuidas teiseks laineks valmistusite?

Kui kvantiteet kasvab hüppeliselt, on tagasilöögid kvaliteeti sisse kodeeritud. Kevadel oli meil ainult üks komplekteerimiskeskus, reageerisime hüppeliselt kasvanud nõudlusele ning avasime lisaks 8 uut komplekteerimiskeskust, et suudaks täita nõudlust ja kaotada järjekorrad. Laiendasime ka autoparki ja palkasime kullereid, kuid sügis näitas, et ka sellest ei piisanud. Siin tuleb aga mängu inimfaktor: me võime olla tehniliselt igati valmis teenindama, aga kui tuleb palju haigestumisi ja inimesed tööle ei tule, avaldab see kliendile mõju.

Millistel põhjustel veel kaup tarbijani hilineb?

Esimese laine ajal tõusis keskmise ostukorvi maht pea 30% – inimesed ei teadnud, millal nad jälle tellida või poodi saavad, seega varusid koju rohkem kaupa. Suurenenud maht tähendas pikemat komplekteerimise aega ning suurendas koormust autopargile, mis tähendas pikemat ooteaega.

Kõige enam mõjutavad tellimuste laialivedu ilm, liiklus, teeolud ja inimeste haigestumised. Meil on päeva peale arvestatud teatud tellimuste hulk, mida peame suutma komplekteerida ja laiali kanda. Üle 5% Selveri käibest tuleb e-kanalist, kuid juba 5-7 töötaja haigestumine mõjutab sooritust oluliselt.

Huvitav nüanss on see, et enam kui tellimuste maht, mõjutab kauba kokkupanekut tellimuste sisu. Vahel paneme 100-eurose tellimuse kiiremini kokku kui 50-eurose – niisiis ei saa ka tellimuste mahu järgi päeva tööd ette ennustada, vaid see selgub alles siis, kui konkreetse kokkupanekuga tegelema hakkame. Kui tõesti tekib olukord, mil näeme, et pole võimelised päevamahtusid täitma, saadame mõnest teisest üksusest inimesi appi või jagame tellimusi üksuste vahel ümber, aga see on omakorda ajakulu ning 100% seda tagasi ei võida.

Oluliselt mõjutab meie tööd ka ilm: kui kullerauto satub libeduse tõttu avariisse, venib kaupade kohalevedu tunde. On juhtunud, et metsloomad jooksevad ette, autod jäävad kuskil maakohas kliendi aeda mudasse või lumme kinni ja palju muud. Sel juhul peame saatma appi puksiiri ja teise kaubaauto, mis tellimused ümber tõstab ja siis laialiveo ringile suundub. Vahel kliendid ei teagi, millistest viperustest hoolimata on ta kauba kätte saanud. Aga see on sellise ettevõtmise puhul tavaline, et hoolimata meie pingutustest mõjutavad tööd mitmed välised tegurid, mille üle meil võimu pole.

Millises maakonnas on suurimad tellimused? Mida inimesed peamiselt tellivad?

Suurimad tellimused on Tallinnas ja Harjumaal. Keskmisest suuremate tellimustega paistavad silma Harjumaa äärealadel elavad inimesed. Võime oletada, et sealkandis pole poodide võrgustik niivõrd hea ning pigem tellitakse siis rohkem e-kaubandusest. Keskmine ost nendest piirkondades on üle 20% suurem.

Huvitav fakt on, et e-ostukorv on tavapoe ostukorvust märksa tervislikum. Rohkem ostetakse värskeid puu- ja juurvilju ning tavalise kauplusega võrreldes on alkoholi osakaal tuntavalt madalam. Inimeste ostud veebi kaudu on üldiselt läbimõeldud: soovid on teada, käiakse need tooted läbi, visatakse pilk peale ka sooduspakkumistele ja kõik. Tavapoes on rohkem impulssoste - veebipoes ei jaksa ilmselt keegi mitu tundi sortimenti läbi vaadata.

Aina enam saame kirju, et veebivalikus soovitakse näha ka rohkem jahu-, gluteeni- ja suhkruvabu tooteid.

Jaga lugu
Kaubandus.ee toetajad:
Maarit EermeKaubandus.ee juht-toimetajaTel: 51 44 884
Cätlin PuhkanKaubandus.ee reklaami müügijuhtTel: 53 315 700