Küsitlus: eestlane tahab vähendada suhkru ja soola tarbimist, kuid etiketid tekitavad segadust

Toidupakendite märgisel Nutri-Score pole piisavalt head süsteemi ja see jätab palju olulist arvesse võtmata, leiavad toidutööstuse esindajad.

Eesti toidutootjate kõhklused NutriScore’i märgise suhtes on suuresti põhjendamatud, leiab Lidl Eesti kommunikatsioonijuht Liisa-Indra Pajuste. Tema sõnul aitaks lihtne märgis inimestel poes tervislikumaid valikuid teha ning innustaks tootjaid vähendama toodetes näiteks soola ja suhkru kogust.

Ajal, mil Regionaal- ja Põllumajandusministeerium kaalub Eestis Nutri-Score'i vabatahtlikku kasutuselevõttu, näitab värske tarbijauuring, et Eesti inimesed usaldavad toidu valikul märksa rohkem oma teadmisi ja pakendil olevat infot kui lihtsustatud värvi- ja tähemärgist. Pakendi esiküljel olevat lihtsustatud märgist pidas kõige usaldusväärsemaks infoallikaks vaid 2,9% kõikidest vastanutest, selgub Eesti Toiduainetööstuse Liidu tellitud ja Norstati läbi viidud uuringust.

Eesti tervisevaldkonna eksperdid ja ministeeriumide esindajad rõhutavad, et riigi ülesanne on luua elanikele tervislikke valikuid toetav toidukeskkond. Ühe võimaliku meetmena nähakse pakendi esikülje märgistust Nutri-Score, mis lihtsustab poeriiulite vahel tervislikuma ostukorvi koostamist.

Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.