Kuidas läks jaekettidel 2015. aastal ja millised on käesoleva aasta eesmärgid?

Maxima eest tegevjuht Vygintas Šapokas
Maxima möödunud aasta suurim investeering oli logistikakeskuse ehituse...

Uurides suuremate jaekettide majandusaasta aruendeid selgus, et kõige enam käivet suutis kasvatada Maxima Eesti (9%), samas lõpetati majandusaasta 2,5 miljoni suuruses kahjumis. Enamus jaekette suutsid enda käivet kasvatada, siis võrreldes aasta varasemaga oli väiksem käive Prisma Peremarketil ning ABC Supermarketil. Turuliider on jätkuvalt Coop Eesti. Loe, kuidas jaeketid ise kommenteerivad enda möödunud aasta tulemusi ning käesoleva aasta eesmärke.

Coop Eesti tegi 2015. aastal läbi aegade parimad tulemused nii käive kui ka kasumi osas. Coop Eesti 2015. aasta jaekaubanduse konsolideeritud netokäive oli 487,8 miljonit eurot, mis ületas mullust aastat 5% võrra. Ettevõtte kasum aruandeaastal kokku oli üle 13 miljoni euro. Aasta varem oli kasumis suuruseks 11,8 miljonit eurot.

Suurima osa grupi käibest moodustas 266,1 miljoni euro suuruse netokäibega kauplusekett Konsum.

„2015. aasta majandustulemused paranesid peamiselt tänu klientide arvu kasvule ning tootevaliku paranemisele,“ ütles Coop Eesti juhatuse liige Janek Lepp. Ta lisas, et nad on suurt rõhku pannud klientide ootuste väljaselgitamisele ning neile sobivate toodete müügile toomisele.

Coop Eesti Säästukaart on üks Eesti suurima liikmete arvuga püsikliendiprogramme ning 2015. aasta lõpus oli kehtivaid Säästukaarte kasutuses ligi 500 tuhat, millest ca 75 tuhat on Säästukaart Plussi maksekaardid. Ettevõtte kogu käibest 80% moodustas Säästukaardiga ostud.

2015. aastal investeeris Coop Eesti põhitegevuse arendamisse 18,5 miljonit eurot.

Lepa sõnul on 2016. aastal valminud või valmimas Coopi viimaste aastate suurimad investeeringud, mille kogumaht on üle 80 miljoni euro. „Suurimate investeeringute hulgas on uus logistikakeskus koos kõige kaasaegsema tehnoloogiga, Tartus Kvartali kaubanduskeskus ning mitmed uued ja rekonstrueeritud kauplused,“ ütles Lepp.

Lepp lisas, et käesoleva aasta müügitulu kasvuks prognoosime 4-5% ehk 507-510 miljonit eurot.

Maxima Eesti 2015. aasta müügitulu ulatus 440,4 miljoni euroni, kasvades aastaga 9,9%. Majandusaasta tulemuseks oli ettevõttel kahjum suuruses 2,5 miljonit eurot. Negatiivne tulemus oli tingitud pooleliolevate arendusprojektide müügist ning lammutatud hoonete maha kandmisest tuleneva kahjumiga. Tulemus kaubandustegevusest oli positiivne ja kaubandustegevuse kasumlikkus on jäänud samale tasemele nagu 2014. aastal

2015. aastal ulatusid Maxima Eesti investeeringud 14,3 miljoni euroni, millest suurema osa moodustasid investeeringud XXX-formaadi arendamiseks ja uue logistikakeskuse seadmete ostuks. Koos tütarettevõttega oli kogu Maxima investeeringute maht 36 miljonit eurot, mis tõstis ettevõtte 12 tegutsemisaasta jooksul tehtud investeeringute kogumahu 150 miljoni euroni.

“Mullu alustasime ka mitmete ettevõttesiseste protsesside uuendamisega, mille eesmärk on toetada jaeketi arengut, pakkuda ostjatele jätkuvalt madalaid hindu ning oma töötajatele väärikat töötasu,” lausus Maxima Eesti peadirektor Vygintas Šapokas. “Eelpoolkirjeldatu tulemusel ettevõte puhaskasumit eelmisel aastal ei teeninud.” 

2015. aastal avas Maxima enda esimese XXX hüpermarketi Tallinnas, lõpetati logistikakeskuse ehitus ning tegevust alustas Maxima e-pood (Maxima e-poodi opereeriva Supersa OÜ eelmise aasta müügitulu oli 316 882 eurot ning kahjum 7 315 eurot).

2016. aasta plaanib Maxima parandada kasumlikkust keerulistes konkurentsitingimustes ja pidevalt suurenevate tööjõukulude juures. Ettevõte pöörab suurt tähelepanu tõhususe kasvatamisele: eelkõige kaupluste tööprotsesside parandamisele, juhtimispersonali arendamisele ja sortimendi optimeerimisele. 2016. aasta oluliseks prioriteediks on tarneahela arendamine, et toetada efektiivset kasvu ning kvaliteedi tõusu.

Maxima Eesti prognoosib 2016. aasta ka käibekasvu. “Meid rahuldab käibekasv turu keskmisega samal tasemel ehk ligi viie protsendi võrra,” lausus Šapokas.

Ettevõttel on plaanis avada uus X kauplus Tallinnas, jätkata XXX hüpermarketite arendamist pealinnas eesmärgiga avada uute keskuste uksed Mustamäe ja Õismäe piirkondades 2017-2018.

Selveri 2015. aasta müügituli oli 382,4 miljonit eurot, kasvades aasta varasema perioodiga 4,1%. Möödunud aastal sooritati Selveri kauplustest 36,1 miljonit ostu, mis ületas 2014. aasta ostude arvu 1,4% võrra. 2015. aasta käibe kasvu toetas Viimsi Selveri avamine ja eelnevatel aastatel avatud kaupluste käivitumine. Selveri 2015. aasta puhaskasum oli 8,5 miljonit eurot ületades 2014. aasta puhaskasumit 0,7 miljoni euro võrra. Kasumi kasvule on eelkõige mõju avaldanud suurema efektiivsuse saavutamine kaupade müügi osas. Tõhusalt juhitud varud on toetanud käibe kasvu ja vähendanud kaupade allahindlus- ja mahakandmiskulusid.

2016. aastal on Selveril prioriteediks turuosa kasvatamine ja jätkuva efektiivsuse suurendamine ning klientidele suurema lisaväärtuse pakkumine. Käesoleva aasta suuremateks projektideks Selveri jaoks on e-Selveri teenuse arendamine, SelveEkspressi teenuse laiendamine. Selveri juhataja Kristi Lomp ütles, et käesoleval aastal on nad avanud juba Kärberi Selveri, renoveerinud Tondi ja laiendanud/renoveerinud Tartus Veeriku Selveri. „Sügisel avame Arsenali Selveri ning detsembris Maardu Selveri. Tähesaju ja Balti Jaama Selveri avamised liiguvad juba 2017. aastasse,“ ütles Lomp.

Lomp lisas, et 2016. aasta müügitulu prognoosi nad ei avalikusta. Kuid kinnitas, et liiguvad vastavalt plaanitule.

Rimi Eesti Food 2015. aasta müügitulu oli 368 miljonit eurot, kasvades aastaga 1,3%. Möödunud aastal investeeris ettevõte uute kaupluste rajamisse ja olemasolevate kaupluste uuendamisesse 7,9 miljonit eurot.

„Kasum suurenes peamiselt müügimahtude kasvu tõttu, mille põhjuseks hindame paremat klienditundmist,“ ütles Rimi Eesti Food kommunikatsioonispetsialist Katrin Bats. Ta lisas, et käesoleva aasta müügitulu prognoosi ei saa nad kahjuks avaldada, kuid nad ootavad turu keskmisest kõrgemat müügitulu kasvu.

2016. aasta investeeringu suurust ei saa Batsi sõnul veel avaldada, kuid sellel aastal on nad avanud Tammsaare, Pärnamäe, Viru ning uuendanud Põhja RImi kaupluse. „Peagi plaanime avada veel Pirita kaupluse, väikese kaupluse Narvas ning Tallinnas Tööstuse tänaval. Samuti investeerime jätkuvalt iseteeninduskassadega kaupluste ringi laiendamisesse,“ ütles Bats.

Ta lisas, et samuti on plaanis jätkata erinevate sotsiaalse vastutustundlikkuse projektidega. „Jätkuvalt oleme investeerimas oma töötajatesse, et nad tunneksid erinevate otsuste tegemisel end kindlalt.“ Bats ütles ka veel, et sellel aastal plaanitakse uuendada ka oma kliendikaardi programmi.

Prisma peremarketite 2015. aasta käive oli 197,5 miljonit eurot ning langes aasta varasemaga 4,9%. (2014. aastal oli müügitulu 207,6 miljonit eurot). Lisaks vähenes ka ettevõtte kasum ning 2015. aasta lõpetati 837 tuhande euro suuruses kasumis. (2014. aastal oli kasum 6,7 miljonit eurot).

„Tõepoolest oli Prisma Peremarketi eelmise aruandeaasta kasum oluliselt väiksem kui aasta varem. Sellisel muutusel oli mitu väiksemat ja üks suurem põhjus,“ ütles Prisma Peremarketi tegevdirektor Janne Lihavainen. Ta selgitas, et üheks põhjuseks oli kaks miljonit eurot tulumaksu, mis tasuti dividendide pealt. Lisaks investeeriti eelmisel aastal ka uude majandustarkvarasse. „Tuleb tõdeda, et uue majandustarkvara kasutuselevõtt osutus oodatust keerulisemaks ja see mõjutas meie kaupluste kvaliteeti. Näiteks oli meil probleemi kauba tellimisega ja riiulid olid kohati tühjad. See omakorda mõjutas arusaadavalt klientide arvu ja müüginumbreid,“ rääkis Lihavainen. Lisaks on nad klientidele lubanud, et Prismas on ostukorv tervikuna odavaim ja nad seisavad kindlalt selle lubaduse taga. „See tähendas eelmisel aastal meiepoolset pidevat panustamist hinnatasemesse, mis loomulikult kajastub ka aastaaruande viimasel real.“

2016. aastal panustab ettevõte turu soodsaima hinnataseme kindlustamisele ning oma püsikliendiprogrammi jätkuvasse tutvustamisesse Eesti jaeturul.

Lihavainen ütles, et käimasoleva aasta müüginumbreid ta hetkel prognoosida ei soovi. „Küll aga saan öelda, et ehkki oleme nüüdseks suutnud kaupluste kvaliteeti tõsta, on meil veel palju tööd vaja teha, et saaksime ise oma poodidega rahul olla. See tähendab pidevat protsesside lihvimist ja kõikide asjade iga päev pisut paremini tegemist,“ kommenteeris Lihavainen.

„Selle ja järgmise aasta jooksul teeme investeeringuid just kliendikogemuse tõstmiseks ja klientide ootuste ületamiseks,“ ütles Lihavainen, kuid summadest ei saanud ta rääkida.  

Osale arutelus

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Kaubandust sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Valdkonna töökuulutused

Tarkvara

Excellent pakub laoettevõtetele terviklikku lähenemist

Pidevalt suurenevate tegevusmahtude ja keerukate tarneahelate tõttu on oluline, et ettevõtte fookus püsiks põhieesmärgil ja ei varjuks tehniliste tegevuste taha. Ettevõtte eri funktsioonide ja osakondade tegevus peab käima käsikäes, sealhulgas raamatupidamine, müük ja laohaldus. Laoarvestus peab kajastuma ka finantsnäitajates ja vastupidi. Kuidas seda lahendada, räägib Excellent Business Solutionsi vanemkonsultant Eva-Mai Saard.

8 põhjust, miks valida PilveNAV

PilveNAV on veebipõhine ja kuutasuline majandustarkvara arenevale ettevõttele, mis kasvab koos ettevõttega. Tarkvara on saadaval valmislahendusena ja taskukohase hinnaga.

Statistika

E-KAUBANDUS

Teabevara