Autor: Maarit Eerme • 20. aprill 2018
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Citycon ei ole Rocca Al Mare laienduse mõtet maha matnud

Rocca Al Mare
Foto: Raul Mee
Eestis Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskusi haldava Cityconi finantsdirektor Eero Sihvonen rääkis, et nad siiani kaaluvad Rocca Al Mare keskuse laienemist, kuid see peab olema mõttekas nii rahaliselt, kaubanduslikult ning kasulik ka klientidele.

„Hetkel on Rocca Al Mares ajutine probleem ligipääsetavusega seoses Haaberti ringi ehitustöödega. Kuid keskus ise asub heas asukohas. Sinna on hea juurdepääs autoga, kui ka ühistranspordiga.“ Sihvonen lubas, et pikas perspektiivis võtavad nad arenduse ette, kuid hetkel on prioriteet Kristiine keskuse uuendamine. „Me ei taha, et kaks keskust oleks ühel ajal renoveerimisel.“

Sihvoneni sõnul on globaalne trend, et kaubamajadel ei lähe hästi. „Paljud nendest liiguvad kaubanduskeskustest välja. Mitte ainult meil, vaid ka mujal maailmas,“ rääkis ta sellest, miks Marks & Spencer Eestis uksed sulges. Tema sõnul see suur probleem nende jaoks pikas perspektiivis ei ole, kuna nägid seda tulemas.

Praegu tegeletakse spordibaari tulekuga Kristiine Keskusesse. „See paistab ameerikalik, kuid kontseptsioon on Rootsist pärit. Usun, et see töötab seal väga hästi,“ sõnas Sihvonen.

Finantsdirektori hinnangul on neil keskustes puudu kõige enam kohvikuid, restorane. „See on kasvav trend Rootsis ja Soomes. Mõnes meie keskuses on nende osakaal isegi 20-25%.“

Oluline mõõta, kuidas kauplustel keskuses läheb

Cityconi jaoks on kõige olulisem KPI renditulu. Sihvoneni sõnul mõõdavad nad ka kaupluste müüke, külastajate numbreid, keskuse hõivatavust. „Keskused on avalikud ruumid ning külastajatele jääb kohe silma, kas keskuses on pinnad hõivatud või mitte. Kontorite puhul on seda keerulisem teha.“

Nad teavad väga hästi, kuidas kauplustel nende keskustes läheb. „Üks KPI, mida me jälgime on hõivatuse kulu ettevõttel ehk kui palju ta kulutab enda käibest rendile,“ selgitas ta, lisades, et iga rentnik peab andma neile iga kuu müügiaruande. See on andnud neile statistika ja teadmise, millise rendipinna saavad ettevõtted endale lubada. „Kui kulutatakse rohkem raha, kui suudetakse teenida, siis on juba ohumärgid üleval.“ Mõningatel juhtudel teavad nad, kas mõni kauplus saab edukaks nende keskuses või tal võivad tekkida probleemid.

Igale kauplusele rendihinna määramine on suhteliselt keeruline. „Kaubanduskeskuses on igale pinnale määratud oma kindel turu hind. See on seotud kaupluse suuruse, ligipääsetavuse, kaupluse esisega kuid ka naabritega ja sellega, mis korrusel kaupluse pind asub,“ selgitas Sihvonen.

Tema sõnul on kõige populaarsemad sellised kaubanduspinnad, millel on hea juurdepääsetavus, asuvad paremal pool ning on hästi nähtavad. „Me soovime enda keskustesse ankurrentnike, kuna neil on pikaajalised lepingud. Nendeks võivad olla nii toidukauplused kui ka moekaupluste lipulaevad.“

Finantsdirektori sõnul on neil suuremad lepingud fikseeritud tasuga, kuhu arvestatakse iga aasta ka inflatsioon sisse.

Liiga palju kaubanduspinda

Sihvoneni sõnul tundub, et Eestis on juba liiga palju kaubanduspinda. „Minu arvamus on see, et liiga palju tuleb liiga kiiresti juurde.“ Ülemiste piirkond kasvab ning ta usub, et see on ka 10 aasta pärast edukas. Tema sõnul on hetkel sadama piirkond alaarendatud, kuid peagi see muutub.

„Hetkel ei ole meil Eestis plaanis kedagi omandada. Hetkel investeerime Rootsi, kuna tahame seal kasvada ja seal on ka Põhjamaade suurim majandus. Soomes sooviksime mõne pinna maha müüa,“ rääkis tulevikuplaanidest Cityconi finantsdirektor.

Sihvonen ütles, et nad soovivad keskenduda vaid suurtele kaubanduskeskustele ning seetõttu on loobunud mitmest väiksematest nii Eestis kui ka Leedus. „Viie aasta perspektiivis tahame kindlasti kasvada.“

Keskustes peaks olema rohkem munitsipaal- ja terviseteenuseid

Trendide poolest näeb ta, et Eesti inimesed on väga palju keskendunud moekaupade tarbimisele. „Keskuste poole pealt on siin risk, sest nende kaupade ostmine kolib internetti. Toidukaupade ostmine läheb ka veebi, kuid mitte nii palju,“ rääkis ta.

Eesti on väike, kuid kui vaadata Soomet, Rootsit ja Norrat, siis need on väga pikad riigid ning tema sõnul on seal väga keeruline teha mõistlike kuludega sama päeva kaubatarnet.

„Eestis ei ole kaubanduskeskustes väga palju munitsipaalteenuseid, terviseteenuseid. Soomes on meil Iso Omena keskuses olemas nii terviseteenused, raamatukogu. See toob inimesi keskusesse.“ Sihvoneni sõnul on kaubanduskeskus hea asukoht terviseteenustele, kuna on avatud pikalt ning sinna on ka kerge ligipääsetav, lisaks toob rohkem inimesi ka keskustesse.

Liitu Kaubanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Maarit EermeKaubandus.ee juhtTel: 514 4884
Cätlin PuhkanKaubandus.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 5331 5700
Merit VõigemastKaubandus.ee toimetajaTel: 5471 0757