Autor: Helen Külaots • 30. juuni 2023

Hõbekala peamine tegevus on samanimelise külalistemaja pidamine Ristnas. Ühel hetkel oli selge, et on vaja leida sissetulek selleks ajaks, kui turismihooaeg madalseisus on. Selleks sai kalatoodete valmistamine.

Tegevjuht Kätlin Kiisk ütleb, et seitse aastat tagasi alustades kasutasid nad tootmiseks erinevaid kalu vastavalt hooajale, kuid nüüd on jäänud põhiliseks räim neljas erinevas marinaadis – sibula-, sinepi-, tsitruse- ja kadakaräimed.

Aastasringselt valmistavad nad ca 250 purki nädalas, jõulude või muude kampaaniate ajal suudavad tõsta tootlikkust kuni kolm korda. „Kõik meie tooraine tuleb siitsamast merest, puhastame ja fileerime käsitsi, valime hoolikalt marinaadide koostisosi ning ei kasuta lisaaineid ega maitsetugevdajaid,“ ütleb Kiisk.

Millised on alustava ettevõtte suurimad hirmud?

Kiisk toob välja, et tootmist alustades keerlesid neil peas mõtted, kas tarbija võtab üldse tooted vastu, kas nad suudavad toota nõudlusele vastavalt, kas transport sujub tõrgeteta jne. “Need küsimused on nüüd lahendatud ja oleme valmis tootma ka suuremaid koguseid. Julgeme oma tooted minna pakkuma, sest teame, et saame hakkama.”

Võtsid ise suure jaeketiga ühendust

Väiketootjate tähtsaks tugisambaks on see, kui nad saavad jala suure jaeketi ukse vahele. Hõbekala ei jäänud ise kutset ootama, vaid võttis ise Selveriga ühendust. “Tutvustasime oma toodangut ja taustalugu ning saatsime neile tooted maitsmiseks. Kõigepealt saime võimaluse kohalikus Hiiumaa Selveris oma tooteid müüa, aasta hiljem valiti kahte sorti kala juba kümnesse poodi üle Eesti,” meenutab Kiisk.

Koostöö Selveriga tagas neile stabiilsuse. “Me saame nüüd oma tööaega ja koguseid paremini planeerida. Liitusime tellimisplatvormiga Telema, mille kaudu on kauplustel lihtsam meie käest tellida – kogu info on ühes kohas. Jaeketis olles on meile väga oluliseks saanud erinevaid kampaaniaperioodid, mil mahud kasvavad hüppeliselt – see toob korralikult rutiinist välja,” muigab Kiisk.”

Energiahinnatõus oli šokk

Kiisk kirjeldab, et kala puhul on külmaahela hoidmine ülitähtis ja elektrihinnatõus tõstis vahepeal kulud kolmekordseks. “Tõusnud on ka tooraine hind, kui enim mõjutab meid transpordi hind Hiiumaalt mandrile,” ütleb ta.

Suve lõpus selgub tõde! “Kevadel otsustasime, et suve lõpuni pingutame, kalkuleerime, teeme enda poolt nii palju kui suudame, et mitte toote lõpphinda tõsta. Loodame, et saame sama hinnaga oma toodetevaid koguseid tõsta – kui see ei õnnestu, peame sügisel hindu korrigeerima,” nendib ta.

Põhiline tooraine ehk kala on Hiiumaal pidevas nappuses. “Ei tea, mis tulevik toob, kuid siiani oleme saanud vastavalt nõudlusele toota,” ütleb Kiisk.

Kas väiketootja kaup satub aina harvemini ostukorvi?

Üldine hinnatõus on tarbijate rahakoti õhukeseks teinud. Kas kohalik väiketootja üldse suudab sel juhul hinna poolest suurtootjaga konkureerida? Kiisk ütleb, et nende müügid on püsinud stabiilsena ning lisab, et eestlane peab siiski lugu lähedal kasvanud kvaliteetsest toidust.

“Meie tooted kannavad ka Hiiumaa Rohelist Märki, mis näitab, et hoiame aus saare traditsioone, oleme keskkonnasõbralikud, valmistame kõike käsitsi ja kasutame võimalikult palju kohalikku toorainet,” kirjeldab Kiisk seda, et lisaks kõigele muule on neile väga tähtis toimetada jätkusuutlikult.