Palun üks eluasemelaen. Ja need valged tossud ka - umbes nii võiks kõlada pangakontorisse tulnud kliendi soovid tellerile mõnes ulmeraamatus. Kuid see pole ulme, selline võiks olla elu majanduskriisiaegses Eestis.
Juhtum näitab, et Swedbanki karmide võtete osakond ei ürita laenudega kimpus olevaid ettevõtteid tühjaks pigistada. Eile selgus, et üks Balti suuremaid spordi- ja vabaajakauba müüjaid Sportland ja Swedbanki juhitud kreeditoride sündikaat sõlmisid restruktureerimiskokkuleppe. See päästis vähemalt esialgu pangad sporditarvetega kauplemisest. Swedbanki juhtimisel sai Sportland täiendava rahasüsti ning sadade miljonite kroonide suurusi kohustusi pankade ees pikendati tervelt viieks aastaks. Kuigi formaaljuriidiliselt kuulub Sportlandi kett endiselt Anti Kalle ja Are Altraja firmale, ei saa ettevõte siiski üle ega ümber Swedbanki karmide võtete osakonnast - kõik grupi aktsiad on pangale panditud ja olulised otsused tuleb kooskõlastada.
See juhtum on Äripäeva arvates märkimisväärne kahel põhjusel. Esiteks on see üle pika aja üks positiivne näide raskustesse sattunud ettevõtte tulemuslikust koostööst pankadega. Seni on domineerinud teated sellest, kuidas pangad on hättasattunud kinnisvaraarendajailt arendusi ära võtnud ja sundmüünud. Meenutagem, et eelmise kriisi ajal oli pankade tegutsemine piimakombinaatide-mobiilsidefirmade omanikena üsnagi tavapärane nähtus.
Teiseks näeb ka laiem avalikkus, et Swedbanki karmide võtete osakond ei ürita laenudega kimpus olevaid ettevõtteid tühjaks pigistada, pigem on nad ratsionaalsed ning tahavad oma raha (intressidega muidugi) tagasi teenida. Kui ikka ettevõtet annab päästa, püüab pank teda ka päästa.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kaubandus esilehele