13. august 2012

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Esiteks mõjutasid turgu esimesel poolaastal ulatuslikud käibemaksupettused, mis hinnanguliselt hõlmasid rohkem kui 30% jaemüügiturust. Sellest tulenevalt võttis Riigikogu eelmise aasta veebruaris vastu vedelkütuse seaduse muudatused, mis panid kütusemüüjatele peale täiendava tagatise nõude. mõjutas mootorkütuse kaubandust mullu maailmaturu hinnatõus, mille tulemusena on kütuse hind Eesti turul praeguseks saavutanud rekordkõrge taseme. See on omakorda kaasa toonud eratarbimise vähenemise. 2011. aastal müüdi Eestis ca 800 000 tonni mootorikütuseid, mis on pea sama palju kui aasta varem. 2012. aastal  mahud arvatavasti oluliselt ei kasva. Kütuse maailmaturu hind lühiajalises perspektiivis võib küll langeda, aga keskpikas perspektiivis näeme ette pigem hinna tõusu. Maailmaturu hinda mõjutavad peamiselt poliitiline ebastabiilsus, Euroopa majandusmured ja dollari tugevnemine euro suhtes.

 Uue seaduse mõju kütuse jaemüügiturule võis näha alates 2011. aasta juunist – kütusega kauplevate ettevõtete hulk vähenes enam kui kaks korda ning kütuse  jaemüüjate teenitavad kasumimarginaalid taastusid ootuspärasel tasemel jäädes 0,05 euro piiresse liitri kohta.Sisuliselt võime öelda, et eelmise aasta teises pooles konkurentsisituatsioon turul normaliseerus. Teisalt

 Kütuste jaemüügiturg Eestis on jaotatud viie suure tanklaketi vahel, kes kontrollivad 86% turust, turuosades suuri muutusi viimastel aastatel toimunud ei ole. Ka konkurentsisituatsioonis ei ole lähiajal suuri muutusi ette näha.

Autor: Marek Tiivel