Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Tere tulemast viinamaale!
Kange ja lahja alkoholi aktsiiside võrdsustamisel on kurvad tagajärjed rahva tervisele, kirjutab ASi A. Le Coq juht Tarmo Noop.
See suurendab oluliselt kange alkoholi turgu ja vähendab tänu suurele hinnatõusule õlleturgu hinnanguliselt 50%. Tekib piirikaubandus, väheneb Eesti atraktiivsus turismimaana. Riigikassale see tulu ei too, küll aga lendame kange alkoholi tarbimises ehk kogu maailmas esikohale.
Euroopas pole maid, kus lahja alkoholi aktsiis oleks kange alkoholiga võrdsustatud. Tõsi, on kaks erandit: Ungari ja Sloveenia, kus õlleaktsiis on sama kui viinal, kuid tegemist on veinimaadega (mis ongi kohalik lahja alkohol) ja seal on veiniaktsiis koguni 0. Loomulikult on sellel oma selge põhjus. Võrdsustades kange ja lahja alkoholi aktsiisi, hakatakse rohkem tarbima kanget alkoholi. Rahva tervise seisukohalt on see katastroof, kui lahjade jookide asemel juuakse viina. Kogu Euroopa on sellest hoidunud, jättes lahjade alkoholide aktsiisi madalamaks.
Tegelikult on sellel ka majanduslik põhjus. Nimelt on veini või õlut kordades kallim toota kui viina ja seetõttu kasutatakse kõikjal viina puhul kõrgemat aktsiisi. Kui kõrvutame Eestis enim müüdud õlle (A. Le Coq Premiumi 0,5 L, hind 0,89 eurot) jaehinda enim müüdud viinaga (Liviko Laua viin, hind 5 eurot), saame tulemuseks, et Laua viina 1° 0,5liitrises pudelis maksab 0,125 eurot; A. Le Coq Premiumi 1° aga 0,19 eurot. Nii et tegelikkuses on juba praegu õlu kallim kui viin 1° kohta. Aktsiiside võrdsustamine muudaks õlle nii kalliks, et see poleks taskukohane enamikule meist.
Praegu rõõmustame suure hulga Soome-Rootsi turistide üle. Üks oluline põhjus siinkäimiseks on oluliselt odavam alkohol, sh õlu. Tõstes õlle hinda Euroopas kolmandaks, vähendame oluliselt Eesti atraktiivust turismimaana lähiriikide seas, millel on ettearvamatud mõjud nii kogu laevandusele kui teenindussektorile Eestis, mille vähenevad tulud on oluliselt suuremad kui suurenenud viinamüügilt saadav aktsiis.
Aktsiiside võrdsustamine tekitab kohe piirikaubanduse probleemi. Kõige mahukam on piirikaubandus praegu Saksa-Taani ja Taani-Rootsi vahel. Saksa piiril on suured keskused, kus taanlased käivad massiliselt õlut ostmas, sest tänu aktsiisivahele on õlu seal oluliselt odavam. Saksa õlleaktsiis on Taani omast odavam 0,08 EUR/1°ALC kohta, ja Taani oma Rootsist odavam 0,10 EUR/1°ALC kohta. Eesti ja Läti vahel oleks see vahe olema pärast aktsiiside võrdsustamist 0,15 EUR/1°ALC kohta. Ei maksa arvata, et piirikaubandust ei teki. Eestlased hakkavad Lätist massiliselt Eesti õlut ostma ja kogu maksutulu jääb Lätti. Aga võib olla peabki naabreid aitama, nagu soomlased praegu aitavad meid.
Eesti kõige suurem probleem kange alkoholi suur osakaal kogu alkoholitarbimises. Euroopa Liidus edestas meid kuni viimase ajani Läti, kuid viimases WHO raportis oleme juba tõusnud esikohale ELis! Ka on kange alkoholi osatähtsus WHO raporti põhjal otseses seoses alkoholi riskikäitumise suurusega maade lõikes. Võrdsustades aktsiisid, võime saavutada võidu kogu maailmas. Kui me seda tõesti tahame, siis tere tulemast Eestisse, viinamaale!
Hetkel kuum
Enimloetud
5
Viimased uudised
Konverentsid ja koolitused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kaubandus esilehele
