Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kasvav kaubandus tihendab konkurentsi
Riigikogu majanduskomisjoni esimees Kaja Kallas avaldas eilse Äripäeva Kaubanduse Aastakongressi avakõnes üllatust, et samal ajal alanud Stockmanni Hullud Päevad ummistavad jätkuvalt pealinna tänavaid. Kallase sõnul on neil riigikogus teadmine, et eestimaalastel raha ei ole, kuid talle tundub, et reaalsus on siiski teine.
Olukord eri paigus on kindlasti erinev, aga laias laastus kinnitavad numbrid Äripäeva hinnangul, et jaekaubandus liigub praegu viimaste aastate tugevaimal tõusujoonel. Selle taga on nii kaupmeeste tubli töö kui inimeste kasvanud kindlustunne ning usaldus Eesti majanduskeskkonna ja oma tuleviku suhtes.
Lahedamaks muutunud rahalistest võimalustest – olgu siis eraisikute või ettevõtete omast - annab tunnistust kas või see, et taas naudivad jaekaupmeeste hulgas edu automüügifirmad. Kogunisti veerand 120st edukamast jaeärist tegeleb autokaubandusega. Samuti annavad arvuliselt palju tooni rõivakaubandusega tegelevad ettevõtjad.
Kui poliitikud peavad ennast kokku võtma ja valijatele lubadusi jagama eeskätt kord nelja aasta jooksul, siis kaupmehed sellist luksust endale lubada ei saa. Nemad peavad inimeste soove aimama ja täitma iga päev. Pealegi tuleb seda teha konkurentsi tingimustes ja kliendi tähelepanu eest võideldes. Klient soovib võimalikult soodsalt kvaliteetkaupa, seejuures meeldivat ostukeskkonda ja suurepärast teenindust. Suurenenud käive ja suuremad võimalused ei tähenda sugugi alati automaatselt suuremat kasumit.
Eelmise aasta 50 edukama jaekaubandusettevõtte kogukäive kasvas 2011. aasta 50 edukamaga võrreldes koguni 50 protsenti, andes koondkäibeks umbes 2,8 miljardit eurot. Samas kahanes nende kogukasum ligi kümnendiku võrra 77 miljoni euroni. Käibekasvu taga on ühe põhjusena asjaolu, et 2012. aastal jõudis poolesaja edukama sekka mitu suure käibega kaubandusketti, kes tunamulluses pingerivis olid kaugemal, näiteks võiks tuua Prisma, Maxima, Rimi ja Bauhof.
Samas on nende kasum käibega võrreldes siiski tihti üsna väike. Seda saab ühelt poolt selgitada kindlasti tiheda konkurentsiga. See avaldub nii kaupade hinnaga konkureerimises kui võitluses töökäte pärast, mis kaubandusettevõtteid olulisel määral mõjutab. Lähiajal võib ennustada tööjõuturul veelgi kasvavat konkureerimist, milles oma osa on jätkuval palgasurvel.
Jaekaubanduskettide seast torkab Maxima puhul veel silma näiteks asjaolu, et viimaste aastate agressiivne laienemine, uute poodide avamine ja suur uute töökäte värbamine on hakanud ennast tagasi teenima. 2011. aasta 8 miljoni euro suurusest kahjumist jõuti mullu 3,3 miljoni krooni suurusesse kasumisse ning ettevõte oli eelmisel aastal üks kiiremaid kasumikasvatajaid.
Hulgikaubanduses seevastu eelmisel aastal kahanesid 50 edukama kogukäive umbes viiendiku võrra , andes koondkäibeks 3,3 miljardit eurot. Koondkasum kahanes seevastu vaid paari protsendi võrra 126 miljoni euroni. See on tunnistuseks hulgikaubanduse turu ja selle klientide mõnevõrra suuremast stabiilsusest. Samas kui inimeste käes olev (lisa)raha täidab hoogsalt jaekaupmeeste kassasid.
Kaupmehed ennustavad et käesolev aasta võiks kaasa tuua eelmisest aastast paremad müügitulemused. Kas numbrid kinnitavad nende kõhutunnet, sellele saame kinnitust aga juba järgmise aasta Kaubanduse TOPist.
Autor: Äripäev .
Hetkel kuum
Enimloetud
5
Viimased uudised
Konverentsid ja koolitused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kaubandus esilehele
