Autor: Merit Võigemast • 31. mai 2024

Rimi oli üks kaheksast Eesti jaeketist, kes nõustus rääkima klienditeenindajate töötasudest ning tänastest väljakutsetest poetöötajatega üldse. Ajakirjaniku päringule vastamata jättis ainsana AS OG Elektra ehk Grossi Toidukaubad.

Usutlusest erinevate jaekettidega tuli välja, et mitu ketti hindavad oma palku konkurentidega võrreldes turu parimaks, samas ollakse kohati eri meelt töötasude süsteemi kehtestamisel.

Rimi kasutab töötajate tasustamisel tasemete süsteemi

Töötajate tasustamisel keskendub Rimi põhipalga kõrval tasemetasude süsteemile, mis võimaldab töötajatel mõjutada oma sissetulekut vastavalt oskustele ja panusele. “Ametikohtadel on kolm taset ning tasu tõuseb iga tasemega. Samuti maksame tulemustasu, premeerides töötajaid nende panuse eest ettevõtte eesmärkide saavutamisel,” selgitas Rimi Eesti personalijuht Jaanika Raudam. “Töötasude ülevaatamine toimub meil iga-aastaselt ning töötasu on võimalik mõjutada läbi tasemetasude süsteemi. Taseme tõstmine ei toimu automaatselt, selleks on vajalik erinevate eeltingimuste täitmine,” lisas ta.

Rimi teenindajate palgad on piirkondade lõikes mõnevõrra erinevad. “Teenindajate põhipalga tõus 2024 aastal keskmiselt oli 9,3%,” tunnistas ta. “Töötasustamise puhul on oluline, et tasu oleks vastavuses töö keerukuse ning töö tegemiseks vajalike kompetentsidega. Klienditeenindaja töö ei ole lihtne, kuid sellega kaasneb ka palju positiivseid külgi. Palgasurve on suur kõikides sektorites, siin ei ole jaekaubandus erandiks,” nentis Raudam. “Kõikidel kaupluse töötajatel on võimalik saada tulemustasu, mis sõltub kaupluse tulemustest ning töötaja panusest.”

Rimis on keskmiselt tööpäeva pikkuseks 10-11 tundi

Rimi töötajad naudivad ka lisahüvesid, mis jaeketis töötamisega kaasnevad. “Lisaks töötasule on väga olulisteks lisahüvedeks täiendav soodustus ostudelt Rimi kaupluses - sõltuvalt kaubagrupist kuni 15%, tervise- ja spordi toetamine läbi Stebby, jõulukingitus töötajale ja lastele, vaba päev ja koolikott lapse esimesse klassi minekul. Peame meeles ja tunnustame oma staažikaid töötajaid. Samuti toetame oma töötajaid rahaliselt erinevatel elusündmustel, nii rõõmsatel kui kurbadel. Loomulikult kaasneb graafikuga tööga paindlikkus,” selgitas Raudam.

Tööpäevade pikkused on teenindajatel Rimides erinevad, keskmiselt on tööpäeva pikkuseks 10-11 tundi. “Kuna töö on graafiku alusel, siis väga paljud töötajad eelistavad just pikemaid päevi, mis võimaldab kuus rohkem vabu päevi kui näiteks kaheksatunniste tööpäevade puhul,” märkis Raudam.

Hetkel töötab Rimis suurusjärgus tuhatkond teenindajat, teenindajad töötavad nii täis- kui ka osalise tööajaga. “Klienditeenindaja töö Rimis on mitmekesine ning ei ole võimalik välja võtta töötajate arvu, kes töötavad ainult kassas,” juhtis Raudam tähelepanu teenindaja multifunktsionaalsetele tööülesannetele.

“Teenindajate tööülesanded võivad mõnevõrra erineda lähtuvalt kaupluse formaadist, reeglina hõlmab teenindaja töö tööd müügisaalis, kassas - ka iseteeninduskassas - ning leti olemasolul letis. Kindlasti on kaupade väljapanek ning erinevad muud kaupadega seonduvad ülesanded teenindaja töö üheks osaks,” rääkis ta.

Coopile valmistab peavalu uus töö-ja puhkeajaseadus

“Suurim väljakutse tööaja sujuval planeerimisel on uus töö- ja puhkeajaseadus, mille eesmärk on olnud graafikuga töötajatele tagada pikemaid puhkepause, kuid mis reaalsuses on nii tööandja kui töötaja elu muutnud oluliselt vähem paindlikuks,” ütles Coop Eesti Keskühistu personalidirektor Kerstin Jaani.

“Kui seni oleme saanud graafikute koostamisel arvestada töötajate soovidega, siis uue seaduse tõttu pole seda enam võimalik nii palju teha. Meie jaoks on kasvanud töömaht ja palgakulu, töötajate jaoks on vähenenud paindlikkus tööaja planeerimisel ning soovi korral ka lisatulu teenimisel,” sõnas ta.

Coopi 6000 töötajast 4500 töötavad klienditeenindajatena. “See ongi üks peamisi viise, kuidas klienditeenindaja saab oma palka mõjutada, omandades lisaoskusi,” sõnas Jaani. “Teame, et oleme üle Eesti parimad või keskmisest paremad töötasu maksjad. Eelmisel aastal kasvas meie palgafond 10% ehk 11 miljoni euro võrra, ulatudes kokku 118 miljoni euroni,” märkis ta ning lisas, et nende hinnangul kandideeritakse neile tööle ka mujalt kettidest, põhjuseks nii parem palk kui inimlikum töökeskkond.

Teenindajate töötasu suurust Jaani siiski ei kommenteeri, vaid viitab rohketele muudele hüvedele ja sellele, et palganumbrist olulisemaks on peetud uuringute järgi inimlikku töökliimat. “Ma usun, et Coop on oma töötajatele pakkunud piisavalt häid tingimusi nii palga kui ka töökeskkonna mõttes, et meile tullakse tööle ja jäädakse sageli pikkadeks aastateks,” nentis ta.

A1000Marketis palkade tasemesüsteemi ei usuta

A1000Market tegevjuht Tarmo Lauring kinnitas, et nende jaeketis töötab umbes kakssada inimest, kelle tööülesanded on seotud kassadega ja klientide teenindamisega.

“Monitoorime pidevalt turgu, oleme ettevõtte loomisest peale näidanud klienditeenindajate töötasusid ka töökuulutustes ning teame, et oleme ka algusest peale püsinud töötasu suuruse poolest pigem esimesed kui viimased,” sõnas Lauring ja lisas, et tänu konkurentsivõimelisele töötasule on nende kaadrivoolavus võrreldes konkurentidega väiksem. “Inimesed vajavad stabiilsust ja motiveerivat tasu, eriti tänases majandusseisus,” märkis ta.

2024. aastal tõsteti A1000Market teenindajate palku 13%, brutotunnitasu makstakse sõltuvalt piirkonnast 6-7 eurot tunnis, millele võivad lisanduda ka lisatasud. “Lisatasud on igakuised ja need sõltuvad kaupluse tulemustest. Igal juhul ilma ei jää keegi kunagi,” kinnitas Lauring, et ka nende jaeketis tunnustatakse klienditeenindajaid korralike müügitulemuste eest. Samas ei usu Lauring palkade tasemesüsteemi, erinevalt näiteks Rimist. “Kohtleme töötajaid algusest peale võrdväärselt. Töö hulk on ju ikkagi kokkuvõttes sama. Lisaks leiame, et töötasu arvestus peab olema kohe algusest peale töötajale selge ja läbinähtav – mille eest ja kui palju,” selgitas ta.

Ka ei esitle Lauring pikka nimekirja lisahüvedest, mis A1000Marketis töötamisega klienditeenindajale kaasnevad. “Me küll peame inimesi meeles jaanipäevadel ja jõuludel aga leiame siiski, et töötaja jaoks on oluline stabiilselt igakuisena tema arveldusarvele laekunud palk,” rõhutas ta.

A1000Marketis on pikim klienditeenindaja vahetus kaksteist tundi, kõige lühem aga kaheksa tundi. “Olen samas jätkuvalt seda meelt, et meil ei peaks olema kauplused avatud varahommikust hilisõhtuni. Kui vaatame natukene enda ümber ringi, siis pole tavapäratu, et pühapäeval on üldse kauplused kinni ja teistel päevadel oluliselt lühemalt kui meil. Nendes riikides hinnatakse teenindajaid kellele on samuti pered ja isiklik elu. Kliendi seisukohalt on see harjumise küsimus,” arvas ta.

Maxima on palju investeerinud digitaliseerimisse

Klienditeenindaja töö on multifunktsionaalne – ta teeb kassatoiminguid nii tava- kui iseteeninduskassas ning abistab ka kauba väljapanekul, täidab planogramme, hoolitseb, et kauba väljapanek oleks viisakas ja korrektne,“ ütles Maxima Eesti personalijuht Kaie Trump.

Samas on Maxima palju investeerinud teenindajate tööprotsesside automatiseerimisse. ”Et vähendada füüsilise töö mahtu,“ selgitas Trump. ”Näiteks varem, kui klient uuris, kas mõnda konkreetset toodet on laos veel, siis pidi poetöötaja seda vaatama minema, nüüd näeb ta laoseisu skanneriga. Hinnasiltide uuendamiseks on loodud mobiilne printer, millega saab müügisaalis kohapeal hinnasilte printida ja uuendada,“ kirjeldas ta olukordi, kus digitaalse arengu kasutamine on aidanud teenindaja tööd lihtsustada.

Trump usub, et Maximas töötamine, sealhulgas palgad motiveerivad teenindajaid. “Ettevõte on tuntud ning sellel on stabiilne turupositsioon,” põhjendas ta. “Palgad on viimastel aastatel tõusnud ning kaadrivoolavus on langenud. Inimesed hoiavad kohtadest rohkem kinni ja eelistavad stabiilset ja kindlat tööandjat. Eriti on seda näha suure tööpuudusega piirkondades. Suurlinnades ikka vahetatakse kohti, aga seal on ka tööl näiteks rohkem tudengeid, kes võtavadki seda tööd ajutisena ja lahkuvad kui kool on läbi,” selgitas ta.

Trump kinnitas, et vabu töökohti on ka kordades vähem kui veel paar aastat tagasi. “Veel paar aastat tagasi oli konstantselt kauplustesse saadaval umbes kakssada vaba töökohta, täna on see arv kahekümne ringis. Ehk siis kümme korda väiksem,” vahendas ta.

Maxima püüab graafikute koostamisel teha kompromisse

Maximas vaadatakse palgad üle üks kord aastas, vajadusel sagedamini. “Sel aastal tõusid palgad 1. jaanuaril. Meie tootmisüksustes, logistikas ja kauplustes tõusid palgad 11%-13,5%. Palgatõus mõjutas Maximas kõige suuremat hulka töötajaid - ligikaudu 2500 töötajat. Kokku töötab Maxima Eestis umbes 3200 inimest ning ettevõtte igakuine palgafond on 5 miljonit eurot,” märkis Trump.

Teenindavatel ametikohtadel olenevad Maximas tunnitasud täpsemast positsioonist. “Täiskoormusega töötava klienditeenindaja kuupalk jääb tuhande euro kanti. Lisaks palgale on võimalik poodide töötajatel saada ka lisatasusid. Lisatasu makstakse kaupluse meeskonnale eesmärkide täitmisel,” ütles ta ja lisas, et piirkondlikud palgaerinevused on minimaalsed, jäädes mõne euro piiresse.

Lisaks palgale loetleb ka Trump sarnaselt teiste jaekettidega üles hulga lisahüvesid, mis Maximas töötamisega kaasnevad - tasuta lõunad, gripivaktsiin, tervisetõendi kompensatsioon, soodustused spordiklubides.

Graafikute puhul selgub, et Maximas kaheteistkümnetunniseid tööpäevi teenindajatel ei ole. “Töötunnid pannakse paika kuu alguses graafiku järgi. Kuidas keegi tööl käia soovib on kokkuleppe küsimus. Meil on osaajaga ja täisajaga töötajaid. Püüame graafikute koostamisel leida kompromisse nii, et kõik oleksid rahul.

lati see muidugi ei õnnestu, sest soove ja vajadusi on palju ja erinevaid. Keskmine vahetus kestab 8-9 tundi - see sisaldab lõunapausi ning puhkepause,” kirjeldab Trump ja lisab, et samas sõltuvalt poest võivad graafikute pikkused ka varieeruda. “On neid inimesi, kes tahavad teha pikemaid päevi, et saada rohkem vaba aega. Kuidas keegi oma graafikut sätib, on igaühe enda valik. Ka nädalavahetustel ja riigipühadel töötatakse meelsasti,” ütles ta.

Lidli poetöötajad täidavad kõiki poetööga seotud ülesandeid

“Lidli poetöötajad on universaalsed, st kõik täidavad kõiki poetööga seotud ülesandeid vastavalt vajadusele – kaupade väljapanek, pagaritoodete küpsetamine, kassatöö, koristamine,” ütles Lidli korporatiivkommunikatsiooni osakonnajuht Katrin Seppel.

“Lidl maksab poetöötajaile jaekaubandusvaldkonna keskmisest kõrgemat töötasu. Peame täpset arvestust töötajate tehtud tundide üle, mis võimaldab meil tasustada ka iga töötatud minuti ning nende erisuste eest - näiteks öötöö lisatasu,” ütles ta.

“Lisaks pakume töötajaile väga mitmekesist hüvedepaketti ja keskendume pidevalt uute võimaluste leidmisele, et oma väärtuspakkumist arendada, et motivatsiooni kõrgel hoida. Lidlis on väga head koolitus- ja karjäärivõimalused, ja töötajad teavad, et tublid ja edasipüüdlikud inimesed võivad jõudsalt edasi liikuda nii erinevatele ametikohtadele poes või kontorisse,” märkis Seppel.

Lisahüvede nimekiri on Lidlis pikk - näiteks täiendav tervisekindlustus, spordikompensatsioon, haigushüvitis alates teisest päevast, tasuta puu- ja köögiviljad, tee ja kohv, vaba päev sünnipäeva puhul, vaba päev tähtsate perekondlike sündmuste puhul ja palju muud.

Lidl maksab igakuiselt töötajatele pühendustasu

2024. aasta jaanuarist tõusid Lidli poetöötajate palgad 7-9%. Lidli alustava poetöötaja töötasu on Seppeli kinnitusel täiskoormuse korral 1110 eurot kuus Tallinnas ja Tartus ning 1060 eurot kuus mujal linnades. “Sellele lisandub pühendustasu kuni sada eurot kuus ja seadusega ettenähtud lisatasud nagu öötöötasu, töötamine pühadel ja summeerimisperioodi lõpus ületunnitasu,” kommenteeris ta.

Ka Lidlis ei ole kaheteiskümnetunniseid vahetusi. “Meil on kaheksatunnised vahetused. See tundide arv jätab töötajale piisavalt võimalust hoida oma töö- ja eraelu tasakaalus ning võimaldab paremini pühenduda oma perele või hobidele. Võtame graafikute tegemisel arvesse ka nõuet, et nädalas peab töötajale jääma vähemalt kaks järjestikkust vaba päeva ja korra kuus ühe vaba nädalavahetuse,” selgitas Seppel.

Meie Toidukaubad hindab mitmekülgseid töötajaid

Meie Toidukaupade jaeketi nõunik Tarmu Kurm toonitas, et klienditeenindajad on nende jaeketi jaoks väga olulised töötajad. “Oleme aasta-aastalt püüdnud oma klienditeenijatele üha paremaid töötingimusi pakkuda – nii töökeskkonna ehk nüüdisaegsete kauplusehoonete rajamise kaudu kui ka otseselt nende töötasu kasvatades,” kinnitas ta.

“Kuna meil on palju osalise koormusega töötajaid, siis õige oleks kõneleda klienditeenindajate tunnitasust. Meie toidukaupades ulatuvad klienditeenindajate (bruto - toim.) tunnitasud - eriti suvisel kõrghoojal - 8,4-8,5 euroni, keskmiselt jäävad need aga umbes 6,5-6,7 euro juurde,” märkis ta ja lisas, et geograafilises vaates on kindlasti erinevusi, sõltuvalt eelkõige konkreetse kaupluse majandustulemustest. “Kahtlemata kõige väiksemates maapoodides võiksid palgad olla suuremad. Lisaks põhipalgale on meil ka tulemustasu. Näiteks kui konkreetse kaupluse müüginäitajaid kerkivad, siis on võimalus tõsta nii baaspalka kui ka tulemustasu. Lisatasu majandustulemuste pealt makstakse Meie toidukaupade klienditeenindajatele igakuiselt,” selgitas ta.

“Arvestades poodide väiksust ei ole Meie toidukaupade jaeketis eraldi kassapidaja ametkohta, kassade eest vastutav teenindaja abistab ka müügisaalis, kui parasjagu kassas kliente pole vms. Väärtustame töö mitmekesisust ja hindame mitmekülgseid töötajaid, kes tegutsevad edukalt erinevates töölõikudes. See toob ühtlasi töösse ka vaheldust ega lase rutiinil tekkida,” ütles Kurm.

Erinevalt suurematest jaekettidest avatakse Meie Toidukaupade poed hiljem. “Enamus poodidest teeb uksed lahti kell 10 ja pühapäeviti suletakse paljudes meie poodides uksed teistest varem,” kirjeldas Kurm. Töötunde tuleb päevas seega keskmiselt kokku kümme. “Kui töö on hästi korraldatud ja töögraafikud varakult teada, siis ei ole keeruline leida inimesi tööle ka nädalavahetustel või riigipühadel,” tunnistas ta.

Selveris hinnatakse samuti seda, et teenindaja oleks multifunktsionaalne. “Sellest saavad kasu nii töötaja kui tööandja. Töötajal on mitmekülgsem töö ja seetõttu ka väiksem võimalus kutsehaigestumisteks ning vähem rutiini,” selgitas Selveri personalijuht Tiina Mironova.

“Tasu tõstetakse neil, kes ongi omandanud rohkem töölõike ning nendes ka töötavad. Üldjuhul vaatavad kaupluste juhid kord aastas oma töötajate palgad üle. See ei toimu meil hoogtöö korras – iga kauplus teeb seda neile sobival ajal ja mahus,” selgitas ta.

Tulemustasu makstakse ka Selveris. “See sõltub kaupluse majandustulemustest,” ütles Mironova. Jõuludeks makstakse Selveris ka preemiat, kui töötaja on kogunud boonuspunkte, lisaks rõõmustatakse teenindajaid mitterahaliste hüvedega. “Head sportimise võimalused üle Eesti, kultuuriklubi piletid, prillihüvitis, tasustatud vabad päevad erinevate sündmuste puhul - näiteks lapse 1. klassi minek,” loetles Mironova pakutavaid hüvesid, millele lisanduvad ka seadusega ettenähtud hüvitised.

“Üks suurimaid väljakutseid on seotud nädalasisese puhkeaja tagamisega sellisel moel, et rahul oleksid töötajad ja kliendid ning kõik vastaks seadusele,” märkis Mironova. “Meil on üldjuhul tööpäevad kaheksa kuni kaksteist tundi pikad. Mitmetel juhtudel on see töötaja enda soov saada rohkem vabu päevi. Paraku puhkeaja tagamine soosib graafiku alusel töötajate puhul pikki tööpäevi. Aga jah, on näha, et järjest kasvab inimeste hulk, kes soovib maksimaalselt kümnetunniseid tööpäevi,” tunnistas ta.

Teenindajate töötasu sõltub Selveris töötaja panusest ja funktsioonidest, mida kaupluses igapäevaselt täidetakse. “Suuremad oskused ja hea panus võimaldavad saada 7,50 eurot (brutos - toim.) tunnis. Ainult ühte funktsiooni täitev või piiratud töövõimega isik võib aga saada viie euro lähedal olevat brutotunnitasu,” märkis Selveri äriarvestuse juht Kristjan Anderson. “Kokku on Selveri müügipersonali keskmine töötasu aprilli seisuga üle kuue eurot tunnis (bruto - toim.).”

Anderson sõnas, et lõplikust tänavuaastasest palgatõusust on vara rääkida. “Keskmiselt on teenindajate palgad aastaga kasvanud 6 protsenti, selle numbri moodustavad aga töötajaid, kelle tasud pole üldse aasta jooksul muutunud, ning need, kelle töötasud on tõusnud 15-20 protsenti. Oleme arvestanud, maksimaalse võimaliku keskmise palgakasvu 2024. aastaks 8% tasemele,” avaldas Andersen.

“Töötasud ei ole olnud kunagi motivatsioonifaktoriks – see on hügieenifaktor,” arvas Mironova. “Tasud ei ole tõesti kõige kõrgemad, kuid erinevalt teistest ametitest ei nõuta ei väljaõpet ega haridust. Kes on juba kaubandusalaseid oskused omandanud, saavad kõrgemat tasu ning kuna meil on väga palju staažikaid töötajaid, siis on see piisavalt motiveeriv,” rõhutas ta.

Prismas on tulemustasud tõusnud

“Klienditeenindaja palk on Eestis tagasihoidlik ning kindlasti sooviks kõik sama töö eest kõrgemat tasu,” tunnistas Prisma personalidirektor Marén Penu.

“Siiski on klienditeenindaja töö huvitav, arendav ja paindlik, mida paljud klienditeenindajana töötavad inimesed hindavad. Samuti on klienditeenindajaks üsna lihtne saada – on vaja vaid head tahet, füüsilist tervist ning valmidust õppida ja areneda,” märkis ta. Prismas jääb teenindajate brutotöötasu vahemikku 950 – 1050 eurot, millele võivad lisanduda lisatasud. “Klienditeenidajatele maksame kõiki seadusest tulenevaid lisatasusid, samuti on võimalus saada lisatasu kaupluse äritulemuse täitmise ning lisavastutuse võtmise eest,” märkis Penu. “Kui tuua näiteks klienditeenindajad, siis neil on võimalik lisakoolitusi läbides oma palka tõsta. Kokku on meil kaks erinevat palgataset, mille suurus olenebki läbitud koolitustest.” Tulemustasud ehk boonused on Prismas kuupõhised.

Prisma kauplused on Tallinnas, Raplas, Tartu ja Narvas. “Väike vahe tunnihinnas on ka geograafiliselt - umbes 3 protsenti Tallinna ning teiste piirkondade vahel. Lisatasudes aga erinevust ei ole,” ütles Penu.

Prismas tõsteti sel aastal põhipalkasid keskmiselt 4,15%. “Põhipalga tõus varieerus erinevate klienditeenindaja oskustasemete vahel ning küündis mõne töötajate grupi puhul ka 10%ni. Põhipalk on vaid üks osa töötajate tasusüsteemist – kuna Prisma äritulemus on paranenud, siis on ka tulemustasud tõusnud. Seega kogupalga tõus on olnud kindlasti suurem kui põhipalga tõus,” selgitas Penu.

Täiskoormusega töötamise puhul on Prismas vahetuse pikkuseks kaheksa kuni kaksteist tundi. “Meie vahetuste pikkus sõltub konkreetsest tööjõuvajadusest antud ajahetkel. Samuti võtame arvesse töötajate soove nii palju kui võimalik. Arvan, et ei ole oluline rääkida konkreetsest vahetuse pikkusest, vaid just konkreetsele töötajale sobivast vahetuse pikkusest,” rõhutas Penu.

Klienditeenindaja ametipositsioonil töötab Prismas 415 inimest.

“Usume, et mida rohkem erinevaid on töötaja valmis täitma, seda suurem on tema enesekindlus ning seda huvitavam on tema tööpäev. Seetõttu oleme Prismas juurutamas süsteemi, kus meie töötajad on universaalsete oskustega ning töötavad erinevates rollides - kaupluse kassaosakonnas või infoletis, toidu -või tarbekaupade osakonnas. Sel moel toetame töötaja arengut nii horisontaalsel kui ka vertikaalsel karjääriteljel. Mida suurem on töötaja oskuste arv, seda laiem võimalus on tal eneseteostuseks ettevõttes. Erinevate oskuste rakendamisest sõltub ka töötaja palk,” rääkis Penu.

“Oma töökorralduses oleme samas võimalikult paindlikud,” rääkis Penu. “Prismas on võimalik töötada päevasel ajal või ainult öistes vahetustes, pakume tööd nii täisaja kui ka osaajaga ning meie töövahetused võivad olla 4- või 12-tunnised.

Kuigi näiteks tööriided on seaduse poolt ette nähtud, siis Prismas pöörame tähelepanu ka tööriiete ning -jalatsite mugavusele ja funktsionaalsusele. Meie töötajatel on võimalik osaleda terviseprogrammi tegevustes ja ühisüritustel ning hoolitseda oma tervise eest kasutades neljasaja euro suurust tervisetoetust aastas. Meil on mugavad puhkeruumid, kus pakume tasuta sooje jooke ja pagaritooteid ning sageli degusteerime ka uuemaid ja tervislikumaid tooteid Prisma sortimendist,“ selgitas ta.