Hinnatõusu vedasid jätkuvalt toidukaubad. “Vaid ühes Euroopa Liidu riigis on hinnatõus veel kiirem”

Luksuse mõiste on viimastel aastatel tugevalt muutunud. Tänane klient otsib mitte niivõrd üldtuntud nime või logo, vaid kaupa, mis kestab pikalt, eristub ja sobitub tema isikliku identiteediga. Kvaliteetsed ehted ja autoridisain püsivad kindla valikuna ka keerulistes oludes.

Pärast mitut hinnatõusuaastat on toidutööstus jõudnud stabiliseerumisperioodi. Kuigi toit jääb kalliks, on suured hinnahüpped möödas. 2026. aastal kujundavad hindu eeskätt tarbijate hinnatundlikkus, sisendhindade surve ja riiklikud otsused. Võidavad need tootjad, kes suudavad kulusid kontrolli all hoida, eksporti kasvatada ja vastata tarbijate nõudmistele tervislikkuse ning läbipaistvuse osas.

Statistikaameti andmetel jäi tarbijahinnaindeks oktoobris võrreldes septembriga samale tasemele ning tõusis 2024. aasta oktoobriga võrreldes 4,6%. Eelmise aasta oktoobriga võrreldes olid kaubad 2% ja teenused 8,3% kallimad.

Eesti tarbija teeb ostuotsuseid eelkõige kahe teguri – hinna ja kvaliteedi – põhjal. Edasised valikud sõltuvad juba tootekategooriast: kestvuskaupade puhul on määrav brändi tuntus, toidukorvi koostamisel aga toodete päritolu ja tervislikkus, selgus rahvusvahelise konsultatsioonifirma EY tarbijauuringust Future Consumer Index (FCI).

Üks levinumaid vigu on proovida kõiki tegevusi korraga: laieneda erinevatele turgudele ja siseneda neisse erinevate uute teenustega. Edukamad on olnud need e-poed, kes valivad korraga ühe sihtturu, kus huvi juba olemas – olgu selleks orgaaniline liiklus, sotsiaalmeedia kaasatus või kasvav tellimuste arv sellest riigist.