Autor: Marika Merilai • 10. oktoober 2014
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Jaekaubandus rahvusvaheliste sündmuste mõjusfääris

Jae-, hulgi- ja mootorsõidukite müügiettevõtete panus lisandväärtuse loomisel on 12,4%, kuid kogu sektor on tugevasti seotud kõigi protsessidega erinevates valdkondades. Eesti kaupmehed on osa globaliseeruvast turust ja sektori areng sõltub nii sellest, mis toimub meil Eestis kui ka sellest, millised arengud on Euroopa, maailma majanduses ja poliitikas.

Euroala majanduskasv seiskus II kvartalis ja lähiajaks optimistlikke arengud ei prognoosita arvestades Euroopa kui ka Venemaa poolt kehtestatud sanktsioone.

Viimasel aastal on SKP-s suurt rolli omanud just kaubandus, sest ekspordi kasvu jaoks ei ole just parimad ajad. 2013. aasta jaemüügiettevõtete müük oli 4,6 miljardit eurot, ka 2014. aasta jaemüük kasvab mõõdukalt 5-6 %. Jaeturu maht ei kasva hüppeliselt, jaekettide kasv toimub pigem läbi turuosade muutuste.

Jaemüügist 47% annavad toidu- ja esmatarbekaupade spetsialiseerimata ja spetsialiseeritud kauplused, kusjuures 80% turust on viie suurema jaeketi käes. 67-s üle 100 töötajaga jaekaubandusettevõttes töötab 56% jaekaubanduse töötajatest. Konkurents on äärmiselt tihe – see  pärsib ühelt poolt kasumlikkust, kuid teiselt poolt loob klientidele parema keskkonna, hea kaubavaliku, laiema ja sügavama kaupade sortimendi, mugavuse. 

Kõigil ettevõtjatel on laienemisplaanid, kuid tempo on siin mõnevõrra aeglustunud. Kaubanduspindade laienemine sunnib kauplejaid panustama kvaliteeti ning otsima ja toetama innovaatilisi lahendusi. Kuid suured investeeringud keskuste rajamisse muudavad rendihinnad või laenukulud kaupmeeste jaoks kõrgeteks.

Jaekaubanduse jaoks on tähtis üldise fooni taustal see, kuidas tunneb end tarbija, milline on tööhõive, arengud sissetulekutes kui ka riigipoolne suhtumine. Ekspordi vähenemine annab tagasilöögi töökohtade arvule kui ka sissetulekutele.

Märksõnad, mis on olulisemad lähiajal: koostöö; innovatsioon; erinevad e-kaubanduse arenguvõimalused, lahendused, tööhõive, töötajate kvalifikatsioon ja haridus. Ettevõtjatevahelises  koostöös on küsimuseks see, kuidas näha tervikpilti, tarneahelat tervikuna, kuidas kooskõlastada tootja-tööstus-kaubandus-klient valdkonna tegevusi nii, et oleks tagatud kõigi lülide toimivus.

Kauplemise mitmekesisus suureneb ja piiriülese kaubanduse roll kasvab, kasvab e-kaubanduse, omnichannel kaubanduse, m-kaubanduse jne osakaal.

Kaupmehed hoiavad turul toimuvatel protsessidel silma peal ja vajadusel teevad muudatusi turu korrastamise eesmärgil. Samas aga ei paki kaupmees nii kergekäeliselt kaupa kokku ja ei pane poe uksi kinni nagu pank, postkontor või apteek. Ehk on ka siin arenguvõimalusi koostööks.

Liitu Kaubanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Kaubanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Maarit EermeKaubandus.ee juhtTel: 514 4884
Cätlin PuhkanKaubandus.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 5331 5700
Merit VõigemastKaubandus.ee toimetajaTel: 5471 0757