Kahjud Eestile, tulud Lätile

Endiselt püsib valitsuse usk alkoholiaktsiisi tõstmisesse. Vaatamata sellele, et rahandusministeeriumi koostatud riigieelarve sügisese seletuskirja kohaselt langeb alkoholiaktsiisi laekumine 2017. aastal 1,2 protsenti, 256 miljonile eurole, peab valitsus vajalikuks tõsta 1. veebruarist alkoholiaktsiisi 10 protsenti. See on selge signaal ettevõtjatele, kes elavdavad Läti piirialade majanduselu ning avavad üha uusi alkoholipoode, samas kui Lõuna-Eesti kaupmehed vaatavad murelikult, kuidas läbimüük kahaneb.

Uus aasta toob ka Lätis aktsiisitõusu, kuid Eesti astub jälle pikema sammu: meil tõuseb alkoholiaktsiis 10 protsenti ja Lätis 3,6 protsenti. Järgnevateks aastateks on lõunanaabrid võtnud mõõduka plaani, kus aastane tõus jääb veidi üle 3 protsendi. Eesti vabariigi 100. juubeliks jõuab pooleliitrise viina hinnas aktsiisi osa praeguse plaani kohaselt Eestis 5,25 eurole ning Lätis 3 eurole.

Statistikaameti sügisene analüüs väidab, et hoolimata kõrgemast aktsiisimäärast ning jaehindadest on viina ostuvõime Eestis aastatel 2005–2015 püsinud pidevalt kõrgem kui teistes Balti riikides. Järeldusena kõlab, et Eesti aktsiisipoliitika on olnud naabritest mõnevõrra optimaalsem ja alkoholi hinnatõus ei ole olnud sissetulekute kasvust kiirem. Paraku on see lahja õigustus, kuna alkoholiturism on olnud laialdane nähtus isegi suure sissetulekuga Põhjamaades. Soomlased on ostnud Eestist, rootslased Taanist ja taanlased Saksamaalt – ikka sealt, kus saab odavamalt ning lisaks jääb ostukorvi muudki.