22. september 2017

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Ebaausate kauplemistavade probleemi ettevõtja-ettevõtja vahelistes (B2B) suhetes esineb eelkõige toiduainete tarneahelates. Eesti seadustes ja Euroopa Liidu tasandil pole aga siiani õigusakte, mis kaubandusvõtteid B2B suhetes käsitleksid.

Ebaaus tava on näiteks jaemüüja poolt ebamääraste lepingutingimuste kohaldamine, mistõttu puudub väike-ettevõtjal õiguskindlus, kirjalike lepingute puudumine, lepingute tagantjärele ühepoolne muutmine, ebaaus äririskide ülekandmine, ärisuhete ebaaus lõpetamine, territoriaalsete tarnepiirangute kohaldamine. Ebaausate kauplemistavade kasuks töötab hirmufaktor, st väike-ettevõtjad ei julge pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse, kuna kardetakse ilma jääda lepingupartnerist ning võimalusest enda tooteid turustada.

Eestis ja teistes liikmesriikides on loodud vabatahtlikud ühendused, mis heade tavade järgimist kauplemisel oluliseks peavad. Eestis tegutsev Kaupmeeste Liit koondab endas 62 ettevõtet ja on koostanud head kaubandustavad, mida kõik liikmed kauplemises peaksid järgima. Vabatahtliku platvormiga jätkamine senisel viisil ei toimi, kuna regulatsioon on üldine ja sellel pole sanktsioonimehhanismi.

Euroopa Liidu tasandil loodi 2013. aastal sarnane vabatahtlik platvorm (The Supply Chain Initiative), millega on liitunud üksnes 389 ettevõtet. 2016. aasta Euroopa Komisjoni raporti kohaselt on selle platvormi mõju ebaausate kauplemisvõtete ohjeldamiseks vähene ning ettevõtjad ei julge pöörduda vaidluste lahendamiseks platvormis kehtestatud arbitraažikohtu poole.

Häid näiteid on võtta mitmelt liikmesriigilt, kes on asunud probleemi lahendama sanktsioone kasutusele võttes. Suurbritannias kehtestati heade kaubandustavade koodeks, milles on ette nähtud väikeettevõtjate kaitse suuremate jaekettide tugevama positsiooni kuritarvitamise eest. 2009. aastal muudeti koodeks kohustuslikuks jaekettidele, kelle turuosa kogu riigi turul on suurem kui 2%. Kontrolli teostab ombudsman (Groceries Code Adjudicator), kellel on ka õigus määrata trahve. Mitmed riigid on järelevalveorganiks määranud konkurentsiameti (Itaalia, Tšehhi, Leedu jt). Saksamaa on andnud konkurentsiametile õiguse kontrollida turgu juhtivaid ettevõtteid, hinnates ebaausate kauplemistavade tuvastamisel ka tarnijate majanduslikku sõltuvust edasimüüjast.

Eesti konkurentsiseaduses sisaldub kõlvatu konkurentsi mõiste, mis hõlmab ebaausat äritegevust ning heade kommete ja tavadega vastuolus olevaid tegusid, sealhulgas ka ebaausate kaubandusvõtete kasutamist. 2001. aasta seaduse redaktsiooniga kaotati konkurentsiameti järelevalve kõlvatu konkurentsi regulatsiooni osas. Kahjustatud poolel on võimalik pöörduda kahjunõudega maakohtusse.

Ehk oleks aeg ümber mõelda ja anda kontrolliõigus tagasi konkurentsiametile? Eesti toiduainete sektoris on 5-6 jaemüüjat, kellele kuulub suurem osa Eesti turust. Konkurentsiametil võiks olla omaalgatuslik kontrolliõigus (sarnaselt Suurbritannia regulatsiooniga) suuremate jaemüüjate suhtes. Teiselt poolt võib tekkida liigse riikliku sekkumise oht, mistõttu tuleb paika panna sanktsioonid, mida on võimalik kehtestada ettevõtetele, kes on kasutanud ebaausaid kauplemistavasid. Võtame eeskuju teistest riikidest ning ärme jääme ootama Euroopa Liidu lahendusi!