Iseostlemine – miks on see kasulik kliendile ja miks kauplejale?

Juba rohkem kui poolteist aastat on üle maailma normiks olnud liigsete kontaktide vältimine ja puutevabade lahenduste kasutamine. Sellest on huvitatud nii poepidajad kui kauplusi külastavad kliendid. On peaaegu elementaarne, et klient peab soovi korral saama enda ostud tehtud ilma kassapidajaga suhtlemata ja makseterminali puudutamata, mistõttu on pandeemial olnud suur mõju iseteeninduskassade kasutuselevõtule jaekaubanduses ja viipemaksed saanud tuule tiibadesse.

Astume sammu tagasi ja meenutame, et iseteeninduskassad võeti Eestis esmalt kasutusele 2009. aastal Keilas ja Tartus ning kaks aastat hiljem lisandus Baltimaade esimene puldiga ostlemise võimalus Selveris. Rohkem kui kümnend on möödas ning suuremaid kauplusi ilma iseteeninduskassadeta ette ei kujutagi. Samas on hulk keskmise suurusega ja väiksemaid poode, kus neid lahendusi jätkuvalt ei pakuta.

Mobiilirakendust on lihtne ja turvaline kasutada ning lisaks toodete skaneerimise funktsioonile võib see sisaldada ka virtuaalset kliendikaarti. Seega pole vaja ei pabertšekke ega plastikkaarti, mis paljudele klientidele on üha olulisem nüanss.

Automaatkassade tulek pole kaasa toonud tavakassade kadumist. Pigem pakuvad need lisaväärtust ja meelitavad kliendisegmenti, kes hindab aega, kellele meeldib tehnoloogia ja ise askeldamine.

Kui osa klientuurist kasutab ostlemise lõpetamiseks eraldi ala, väheneb tavakassade koormus ning suureneb kassade läbilaskevõime. Iseteeninduslahendused kasutavad üldiselt kaupluse põrandapinda efektiivsemalt tänu millele mahub samale alale korraga rohkem kliente enda oste lõpetama.

Muidugi on pea kõiki kaupmehi pannud iseteeninduslahenduste peale mõtlema ka tööjõukriis ja üha kasvav keskmine palk. Jaekaubanduseettevõtted seisavad aina süveneva probleemi ees ning järjest enam tuleb mõelda automaatsete lahendustega kasutamise peale.