Miks tekivad hinnaerinevused poeriiulil ning kassas ja kuidas neid vältida saab?

“Hinnaerinevus riiuli ja tšeki vahel ei ole lihtsalt tehniline viga, vaid usaldusküsimus,” ütleb StrongPoint Eesti võtmekliendihaldur Anton Martšenko. “Kui klient peab kassas hakkama kontrollima, kas talle esitatud hind on õige, siis on tema ostukogemus juba rikutud.”

Hinnavead ei teki enamasti pahatahtlikult, vaid on seotud kaupluste igapäevase töökorraldusega. Traditsiooniliste paberhinnasiltide puhul on inimlik eksimus praktiliselt vältimatu.

Suurtes kauplustes tuleb regulaarselt uuendada sadu või isegi tuhandeid hindu. Kampaaniad, hooajalised muutused ja tarnetingimused tähendavad, et hinnad võivad muutuda iga nädal ja vahel isegi iga päev. Sellises tempos käsitsi hinnasilte vahetades tekib paratamatult vigu.

“Kui hinnamuudatusi tehakse käsitsi ja ajasurve all, siis ei ole küsimus selles, kas vigu tekib, vaid millal need tekivad,” selgitab Martšenko. “Ja kui eksimus jõuab kliendini, siis see jääb meelde.”

Jaekaubanduse kogemus näitab, et paberhinnasiltidega töötades võib vigade määr ulatuda 5–10 protsendini, sõltuvalt kaupluse tüübist ja protsessidest.

Paberhinnasildid on loodud ajastul, kus hinnad ei muutunud nii tihti kui täna. Tänapäeval on jaekaubandus dünaamiline – kampaaniad vahelduvad kiiresti, hinnastrateegiad muutuvad ning konkurents sunnib reageerima peaaegu reaalajas. Olukorda mõjutavad ka tööjõupuudus ning kasvavad tööjõukulud. Kaupluste meeskonnad peavad tegema rohkem tööd väiksema ajaga, mis suurendab omakorda vigade riski.

“Jaekaubandus on viimastel aastatel muutunud oluliselt kiiremaks, aga paljud tööprotsessid on jäänud samaks,” ütleb Martšenko. “See vastuolu ongi üks peamisi põhjuseid, miks hinnad ei jõua alati õigel ajal riiulile.”

Üha enam jaemüüjaid on liikumas elektrooniliste hinnasiltide ehk ESL-lahenduste suunas. Nende peamine eelis on keskne ja automaatne hinnahalduse süsteem, mis vähendab oluliselt inimliku eksimuse riski.

Digitaalsete hinnasiltide puhul uuendatakse hinnad korraga kogu poes sekunditega ja ilma käsitööta. See tähendab, et riiulil olev hind vastab alati kassasüsteemile.

“Kui hinnad liiguvad automaatselt ühest süsteemist teise, kaob suur osa vigade tekkimise võimalusest,“ selgitab Martšenko. “See annab nii kauplusele kui ka kliendile kindluse, et info on korrektne.”

Lisaks täpsusele annab digitaalne hinnastamine kauplustele paindlikkuse. Hinnamuudatusi saab teha kiiresti ja vajaduspõhiselt, mis aitab paremini reageerida turuolukorrale ja konkurentsile.

Elektroonilised hinnasildid ei tähenda ainult täpsemaid hindu. Nende kasutuselevõtt mõjutab ka kaupluse igapäevast toimimist ja keskkonnajalajälge.

Keskmise suurusega poe puhul võib paberhinnasiltidest loobumine säästa aastas kümneid tonne paberit, mis muidu muutuks jäätmeteks. Väheneb ka printimise, logistika ja käsitsi vahetamisega seotud ressursikulu.

“Digitaalsete hinnasiltide mõju on laiem – lisaks täpsusele tähendab see vähem paberit, vähem jäätmeid ja vähem käsitööd – see kõik toetab jaemüüjate kestlikkuse eesmärke.” märgib Martšenko.

Digitaalne hinnastamine muudab oluliselt ka poe töötajate igapäevatööd. Suurtes supermarketites võib iganädalane hinnavahetus puudutada umbes tuhandet toodet, mille käsitsi uuendamine nõuab tunde tööd ja mitut inimest.

Elektrooniliste hinnasiltide kasutuselevõtu järel võib hinnauuendustele kuluv aeg väheneda ligikaudu 60%. See vabastab töötajate aega tegevusteks, mis loovad rohkem väärtust, näiteks klienditeenindusile ja müügile.

“Kui töötajad ei pea enam sadu hinnasilte vahetama, saavad nad keskenduda sellele, mis on päriselt oluline – kliendile,” ütleb Martšenko.

Kuigi elektroonilised hinnasildid eeldavad alginvesteeringut, kaaluvad pikaajalised eelised selle enamasti üles. Vähenenud vigade arv, väiksem töökoormus, madalamad printimiskulud ja suurem hinnapaindlikkus loovad kokku märkimisväärse efektiivsuse kasvu. Kõige olulisem on aga mõju kliendikogemusele.

“Kui hinnainfo on täpne ja läbipaistev, siis klient ka usaldab seda poodi rohkem,“ rõhutab Martšenko. “Jaekaubanduses tähendab see otseselt ka paremat konkurentsivõimet.”