Autor: Kaubandus.ee • 26. mai 2008

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Hämmingus klient kommenteeris aripaev.ee-le, et paelussi vastetega kalaliha sõi lisaks kuuendat kuud lapseootel abikaasale ka nende pooleteiseaastane tütar. "Kala selgroogu ära võttes avastasime sealt tasuta kaasa saadud „lemmiklooma”, mis veterinaarameti võetud proovide kohaselt osutus paelussi vastseks. Vaste oli küll elutu ja ohtu tervisele ei kujutanud, aga täiesti uskumatu lugu. Abikaasa algul arvas, et ju on puhastades kalal soolikas sisse jäänud ja ampsas edasi. Mina olin umbusklik ja tõin luubi ja kuna sellel „lemmikloomal” oli suuga pea ja narmastega saba, siis jõudsime üheskoos väga kiirelt järeldusele, et see ei ole sisse jäänud soolikas. Tegu on mingi parasiidiga. Kuna lapse suust ja maost seda jama enam kätte ei saanud, helistasin lastearsti nõuandenumbrile ja küsisin abi. Kirjeldades ussi arvas lastearst, et tegu on kas lameussiga või solkmega. Nii tore, et tänapäeval on võimalik toidu seest leida selliseid asju, eriti, kui tegu on puhastatud kalaga ning suure ja väidetavalt kvaliteetset toitu pakkuva poeketiga mitte mingi nurgapoega. Arst palus uss ja kala kindlasti tervisekaitse laborisse viia, et selgitada välja, mis parasiidiga on tegu ja kas me võisime ka ise kogu perega selle kala söömisest mingi infektsiooni saada," kirjeldas üleelatut klient. Veterinaarameti labor tegi kindlaks, et leitud uss kuulus laiussi perekonda Diphyllobothrium ning antud olend on hammasvaalaliste, peamiselt delfiinlaste peensoole parasiit. "Uuritud eksemplar oli surnud ja mingit parasidaarset ohtu ei pakkunud," kinnitas Tallinna Loomaaia vanemmetoodik Aleksei Turovski.

A-Selver ASi teeninduskvaliteedi juht Kristiina Palm vastas nördinud kliendile järgmiselt: "Selline kahetsusväärne juhtum võtab ausalt öeldes sõnatuks ja ma täiesti mõistan teie nördimust. Ma siiralt vabandan teie ees, et selline asi on juhtunud. Saatsin teie kohe edasi Selverite kalalette opereerivale firmale AS M.V.Wool´ile. Ootan praegu nendelt selgitust".

Selverite kalalette opereeriv firma AS M.V.Wooli müügijuht Indrek Rajangu pakkus kliendile läbielatu kompensatsiooniks uut kala - seekord kuumsuitsu lõhet. Lisaks selgitas Rajangu inimesele ka suitsukalade tootmisprotsessi. "Kuumsuitsu heigi (Merluccius Hubbs) tooraine tuleb Argentiinast, Uruguaist külmutatuna ja roogituna (-18- -20C) meile. Säilitame kogu suitsukala toorainet (mitte ainult heiki) sügavkülmutatuna, sest tooraine on vaja osta igal aastal lühikese ajaperioodi jooksul (erinevatel kaladel erinevad püügiperioodid). Kuumsuitsu puhul kasutame temperatuuri +70-80 C. Nägu näha, on suitsukala puhul tooraine läbinud kahekordse termotöötluse - pikaajaline külmutamine - 18 - -20 C ja kuumsuits +75C. Kuna oleme teadlikud võimalusest, et kala tooraine võib sisaldada parasiite, siis tööstuses seda ka visuaalselt kontrollitakse. Käesoleval juhul jäi see kahjuks avastamata, mis on kahetsusväärne," rääkis ta.