Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Parasküpse banaani pakkumine on kõrgtehnoloogiline ülesanne
Pole lihtne toimetada turule parajalt küpset kollast banaani. Et tuua see letile küpsena, kuid pruunidest täppidest rikkumata, nõuab hoolikat ajastamist, looduse rütmide täpset jälgimist ja transpordikorraldust, mis on üha enam arvutite juhitav ja tehniliselt keerukas, kirjutas Associated Press. Teadlased on jõudmas viisideni, kuidas pikendada kergesti riknevate toiduainete kõlblikkuse aega poeriiulil ning pakkuda kasvukohast kaugel asuvatele sööjatele värskelt korjatuina tunduvaid troopilisi vilju.
Äriliselt on eesmärk rahuldada nõudlust kvaliteetse toidu järele igal pool, igal ajal ja maksimaalse kasumiga. Kuid asjal on ka kaugem tagamõte: kui sajandi keskpaigaks kasvab maailma elanike arv poole võrra ehk 9 miljardile, on turvalised toiduained otsustav küsimus. Linnade ja jõukuse kasvuga sööb üha rohkem inimesi liha, piimakaupa ja värskeid tooteid. Toidu tarnijad peavad seda toimetama suuremate vahemaade taha, vähendama riknemist ja jäätmeid, kärpima kliimat muutvat CO2 emissiooni. Kuivainete nagu teravili ja riis puhul pole see niivõrd raske.
Just need tagavad enamusele maailma vaestest ellujäämise. Kuid viletsa infrastruktuuriga arengumaades läheb pool köögi- ja puuviljast enne söögilauale jõudmist transportimise käigus mädaks, kinnitas toiduteadlane Henry Boerrigter. Isegi tööstusriikides läheb kaotsi 10-20% toidust, suurema osa sellest viskavad minema restoranid, toidupoed ja tarbijad ise. Raisku minek algab tihtigi aga juba tootja juures ning kasvab teekonnal tarbijani.
Taani firma Perfotec toodab laserseadmeid, mis teevad pakkekilesse mikroskoopilisi auke, lastes pakitud toidule õhku ligi piiratult. See aeglustab viljade küpsemisprotsessi kuni viie päeva võrra. See on vaid üks tehnoloogiatest, mis pikendab korjatud viljade eluiga piisavalt, et võimaldada turule tulla Aafrika, Ladina-Ameerika või Aasia maaharijatel. Peale suurema mahu ja odavama hinna on meretranspordi pluss veel 25 korda väiksem CO2 emissioon veetava massiühiku kohta kui lennutranspordil, kinnitas maailma suurim mere-konteinerveo operaator Maersk Line.
Külmtransporti kasutatakse alates 1870ndatest aastatest, kui Chicago tapamajad asusid saatma liha idarannikule, lastes jääl tilkuda kaubavaguni katuselt alla. Aeg-ajalt tuli peatuda jää lisamiseks. Tänapäeva 40-jalastes (12m) konteinerites ringleb külm õhk alustele laotud spetsiaalse disainiga pakkekastide ümber. Vajaduse korral pumbatakse hermeetiliselt suletud konteinerisse lämmastikku, et vähendada õhu hapnikusisaldust.
"Pidasime avokaadosid eksootilisteks viljadeks. Nüüd võid neid saada igal pool iga päev," rääkis Maerski vanemmänedžer Henrik Lindhardt.
USAst pärit leiutis, mis sai EL ohutustunnistuse 2005. aastal, paneb puuvilja otsekui magama. SmartFreshi nime all turustatava toote koostisaine 1-MCP tõkestab üleküpsemist põhjustava aine etüleeni mõju. Teelusikatäis vees lahustatud valget pulbrit hoiab hermeetilisse laoruumi või külmikusse asetatuna kolm miljonit õuna pringi ja värskena kuni kaks nädalat.
Hollandi lillekasvatajad on hakanud mõnesid vastupidavamaid liike New Yorki saatma meritsi, lilled seisavad laevas Lindhardti sõnul värsked tänu konteineris olevale "kontrollitud atmosfäärile". Traditsiooniliselt on lõikelilli transporditud lennukiga.
Merikarbid läkitatakse Kanadast Euroopasse 30 päevaga elusalt veemahutites selle asemel, et neid külmutada ja transportida lennukiga.
Hetkel kuum
Enimloetud
Viimased uudised
Konverentsid ja koolitused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kaubandus esilehele
