Autor: Kaubandus.ee • 3. märts 2009

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Riik peab andma endale ka aru, et sellega seoses suurenevad ettevõtjate kulud, mis lisatakse toote hinnale,“ tõdes Rimi personalijuht ning lisas, „siit järeldubki, et selle seaduse jõustumisel on ainukesed võitjad kindlustusettevõtted ning uued ravi- ja ümberõppeteenust pakkuvad eraettevõtted.“

„Mõte ei ole iseenesest halb. Siiski on kahetsusväärne, et riik plaanib panna tööandjale veel ühe kuluka kohustuse samas kui seda teenust on haigekassal võimalik osta olemasoleva ravikindlustuse raha eest riiklikest raviasutustest,“ ütles Lainde idee peale töötajaid rohkem kaitsta.

„Praegusel juhul näen vastutuse veeretamist avalikult sektorilt erasektori poolele, andes lisaks kindlustusfirmadele võimaluse suurendada oma kasumit,“ lisas Rimi personalijuht. Tema sõnul võivad peale seaduse jõustumist tekkida turule uued erasektorile kuuluvad raviasutused, kus töötavad samad spetsialistid, kes praegu töötavad riigi kontrollitavates raviasutuses. „Ei tasuks ära unustada ka fakti, et riik on kinni maksnud nende spetsialistide koolituse,“ netis Lainde. Kui riik leiab, et praegune süsteem ei ole piisavalt efektiivne, tuleks pigem mõelda selle peale, kuidas seda täiustada, pakkus ta.

Rimi personalijuht on seda meelt, et tööõnnetuse läbinut või kutsehaiguse saanut peavad aitama nii riik kui ettevõtja ja ettevõtja seda ravikindlustusmakse kaudu praegu ka teeb. Tööõnnetuskindlustuse sõlmimine on mõistlik teatud ametikohtade puhul, möönis Lainde.

Rahandusministeeriumi kindlustuspoliitika osakonna juhataja Siiri Tõniste ütles eile Äripäevale, et kogu süsteemi eesmärk on tuua kannatanu võimalikult kiiresti aktiivsesse tööellu tagasi. "Eelkõige hüvitatakse kindlustusskeemi poolt ravikulud ja korvatakse saamata jäänud sissetulek. Tegeletakse ka rehabilitatsiooniga, nagu taastusravi, ümberõpe, liikumist ja töötamist kergendavad abivahendid jms," selgitas ta.

Kindlustussumma ehk hüvitamise piirmäär saab olema kõigile ühesugune. "Diferentseeritud saavad olema kindlustusmaksed, mis muu hulgas sõltuvad tõepoolest ka ettevõtte tegevusalast," lisas Tõniste.

"See on ju hiiliv maksutõus," kommenteeris SRV Ehituse juhi Margus Mändmets ja lisas, et kui püütakse praegu kehtivatest maksumääradest ja tasemetest mööda minna, see on kodanike valikutest mööda minemine.