Soraineni advokaadibüroo Valgevene kontori juht Toomas Prangli ütles Äripäevale, et piimablokaadi ohvreiks langesid eelkõige Valgevene riiklikud ettevõtted, sest suhtusid muutunud sanitaarnõuetesse kergekäeliselt.
Laupäeval 500 piimatootest alanud blokaad oli nädala keskpaigaks kasvanud 1300 piimatoote sisseveokeeluks, millega Venemaa oma turgu subsideeritud Valgevene kauba eest kaitses.
Toomas Prangli ütles, et Venemaa on Valgevene jaoks suurim kaubanduspartner, kuna 30-40% Valgevenest eksporditavast toodetest läheb Venemaale. Seejuures on põllumajandus ja toiduainetööstus masinaehituse kõrval üks olulisemaid tööstusharusid Valgevenes. Vene võimude kehtestatud piimatoote impordikeeld on tuntav tagasilöök Valgevene majandusele, lisas ta.
"Üldise poliitilise tagamaana peaks mainima, et Valgevene ja Venemaa poliitilised suhted ei ole enam nii roosilised kui paar aastat tagasi. Põhjuseid on siin mitmeid," selgitas Prangli samas ja lisas, et Venemaa ei saa enam endale lubada Valgevene energiahindade subsideerimist. Venemaa abi vähenemine ja sealse turu langus on Valgevene võimusid sundinud otsima uusi turge ning investeeringud Euroopast ja mujalt.
Valgevenel on loomulikult ka oma tehnilised standardid imporditavatele toodetele. Meie teada on varasematel aastatel sarnaseid piiranguid kehtestatud ka Venemaa toodetele, näiteks 2004. a kehtis sisseveopiirang liha- ja piimatoodetele, kuid hetkel ei ole need teemaks.
Valgevene ametnikud ja tootjad on väitnud, et Venemaa kuulutas piimablokaadi välja ootamatult. Kuidas saab ettevõtja oma äri sarnase ootamatu stsenaariumi eest kaitsta, kuidas selleks valmistuda?
Ettevõtjad peavad hoolikalt jälgima oma eksporditurgude regulatsiooni muudatusi ning mitte lootma armuandmisele või topeltstandardite kehtestamisele võimude poolt.

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kaubandus esilehele