Ettevõtjad püsivad jalgel, terendamas ränk poolaasta

Äripäev küsis ettevõtjatelt, kuidas neil on teises kvartalis äri läinud. Samuti soovisime teada, milliseks nad prognoosivad lähitulevikku.

Eesti suurima alkoholitootja ASi Liviko juhataja Janek Kalvi sõnul kipub nende valdkonnas äri üha enam sohu vajuma.

"Liviko teise kvartali müüginäitajate põhjal on majanduslangus ja isegi selle teatav süvenemine tajutav. Tarbimine on selle aasta mais isegi väiksem kui aprillis, kuid sesoonse alkoholituru juures on just mai ja juuni olulised müügikuud. Alkoholisektoris on tavapäraselt teine kvartal võrreldav aastalõpu käibe ja tarbimisega. Teise kvartali praegune kulg on tänavu ebatavaliselt rahulik," kurtis Kalvi.

Number

1/3 käibest on logistikafirma DSV kaotanud võrreldes eelmise aastaga.

Samas on ta rahul, et vähemalt välismaal Eesti napse ostetakse.

"Eesti turu langust aitab märkimisväärselt leevendada Liviko omatoodangu suhteliselt edukas eksport. Piiritagune nõudlus Viru Valge, Vana Tallinna ning muude tooteperekondade järele aitab meil olukorraga paremini toime tulla. Praegu müüme juba kolmandiku omatoodangust välisturgudele," rõõmustas ärimees.

Toiduainetööstuses jätkub surve hindadele

ASi Maag Grupp üks omanikest Roland Lepp tunnistas, et tema valdkonnas - toiduainetööstuses - elatakse "nii-öelda pigem päev korraga''. Lepa hinnangul ei ole Eesti majanduslanguse põhi veel sugugi lõplikult käes.

"Ei näe küll paremuse poole liikumist sellel aastal, toiduainesektoris surve hindadele jätkub, ees on rasked ajad. Kuna emafirma Maag Grupp tegeleb kaubandusega üle Euroopa Liidu, siis näeme ka seal toimuvat: hankijad on äärmiselt ettevaatlikud ja kindlustusfirmad kärbivad limiite. Selles valguses on igasugune negatiivne informatsioon, mis Balti riikidest tuleb, ettevõtlusele kõva probleem," nentis suurtööstur.

Ehituses käib tellimuste pärast kõva konkurents

Facio Ehituse juhataja Toomas Tromp ütleb, et võrreldes esimese kvartali mõõnaga on nad teises kvartalis pidanud siiski pisut rohkem tööd tegema.

"Paranemise märke ei ole seni märganud. Endiste tootmismahtude säilitamine tulevikus on ilmselt muutumas ebareaalseks. Tellimusi on turul jäänud järsult vähemaks, see omakorda on kaasa toonud konkurentsi tihenemise ja kohati ebamõistliku hinnalanguse ehitusturul," muretses Tromp.

Ta ei taha lähituleviku arenguid prognoosida. "Aasta lõpuni ei näe suuri probleeme. Aasta 2010 sõltub paljuski avaliku sektori finantsvõimekusest, uute investeeringute tulekust Eestisse, eurole ülemineku reaalsusest ja võimalikest välislepingutest," loetles ta.

Logistikafirma valmistub raskeks poolaastaks

Eesti ühe suurema logistikafirma DSV juhataja Jaan Lepp nentis, et "praegu lendame allpool pilvi samal kõrgusel ja kiirusel nagu esimeses kvartalis, mis eelmise aastaga võrreldes tähendab kolmandiku käibe kaotamist".

"Asjad ei ole läinud hullemaks, aga mingeid paranemise märke ei ole samuti," lisas Lepp ja arvas, et teine poolaasta tuleb väga raske, mistõttu nad valmistuvad selleks juba eos.

ASi Prisma Peremarket tegevdirektor Janne Lihavainen ütles, et jaekaubanduses on teises kvartalis märgata veelgi suuremat kaost.

"On tunda, et tarbijate ebakindlus on veelgi suurenenud. Tarbijate ebakindlust iseloomustavad eelkõige madalama hinnaga toodete eelistamine, edasilükkamist kannatavate ostude edasilükkamine (mugavus- ja luksuskaubad) ning poeskäimiste arvu vähenemine," selgitas Lihavainen.

Turismifirma püsib stabiilsel kursil

Estraveli juht usub, et vähemasti turismisektoris on stabiilsus saavutatud, mistõttu tuleb uue olukorraga lihtsalt kohaneda ja leida võimalusi edasiminekuks.

Intervjuu Estraveli juhi Anne Samlikuga.

Kas selle aasta esimene ja teine kvartal on olnud erinevad?

Estraveli käive on kuude lõikes olnud stabiilne, esimene ja teine kvartal selles osas suuresti ei erine.

Kas on märgata paranemis- või veel suurema kaose märke?

Nii turismisektoris kui ka majanduses tervikuna on stabiliseerumise märgid ja leian, et see on väga hea. Suuri kõikumisi, ei kiiret tõusu ega olulist langust, ma praegu ei näe.

Kas kavandate pärast 1. juulit töötajaid koondada? Kui palju olete seni koondanud?

Võtsime firma efektiivsuse terava tähelepanu alla juba eelmise aasta keskel ja alates möödunud sügisest oleme koondanud kokku 18 inimest (Estravelis töötab praegu kokku 187 inimest). 1. juuli ei ole meie jaoks oluline kuupäev ja kedagi uue töölepingu seaduse pärast koondada ei ole kavas.

Milliseks prognoosite järgnevate kvartalite arenguid?

Estraveli tooteportfell on lai ja see aitab meil riske maandada. Usun, et turismisektoris on stabiilsus saavutatud ning uue olukorraga tuleb kohaneda ja leida võimalusi edasiminekuks.