Autor: Kaubandus.ee • 25. veebruar 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

"Mõistame ning toetame pingutusi, mille eesmärgiks on kindlustada ning planeerida tubakaaktsiisi laekumised väga raskes ja keerulises majanduslikus olukorras," kommenteeris Raamat lisades, "kuid oleme mures, et järsud tubakaakstiisi tõusud suurendavad veel rohkem salasigarettide kättesaadavust."

Raamat märkis, et salasigaretid on kahjulikud nii Philip Morrisele ja teistele tubakatootjatele kui kõikide teiste legaalses käitlemisahelas tegutsevate ettevõtete äritegevusele. Need vähendavad aga ka riigieelarve laekumisi ning toovad kaasa kuritegevuse ning varimajanduse kasvu.

"Arvestades Eesti tubakaturu olukorda, peame oluliseks vältida väga suuri aktsiisimäära tõuse. Seesugused tõusud teevad ülepiirikaubanduse teistest ELi ning mitte ELi riikidest väga atraktiivseks," sõnas Raamat. "Usume, et Eesti peaks uute miinimummäärade saavutamiseks kasutama ette antud üleminekuperioodi, võttes seejuures arvesse salaturu arengud ning selle mõju majandusele. Samuti peaks ära kasutama uue maksudirektiivi teised väljapakutud vahendid ning võimalused."

Eesti Konjunktuuriinstituudi hinnangul moodustasid ainuüksi 2008. aastal illegaalsed sigaretid 20-25% kogu turust. Riigieelarveliseks kaoks oli hinnanguliselt 650 miljonit krooni aktsiisi ja käibemaksuna. 2009. aasta turuuurimuse avaldab konjunktuuriinstituut tänavu mais.

Philip Morrise hinnangul moodustas salasigarettide osakaal Eestis 2009. aasta esimeses pooles 26,6%. 2008. aasta lõpus oli see vaid 8,5%. Linnade lõikes olid salasigaretid kõige kättesaadavamad Ida-Virumaal: Kohtla-Järve salasigarettide turuosa oli 56,4%, Narva oma 55,4%. Tallinnas moodustasid salasigaretid kogu turust 27,4%, Tartus 18,3 ja Pärnus 12,8%.