Kas Eesti kaubandus on tehnoloogiliselt Euroopast maas – või pole Euroopal meile enam eriti midagi uut näidata?

Kujutage ette supermarketit aastal 2030. Riiulid ja ostukärud on endiselt alles, nagu ka toit, esmatarbekaubad, ekraanid ja iseteeninduskassad. Suur muutus toimub hoopis taustal: AI prognoosib, süsteem tellib, elektrooniline hinnasilt muudab hinda, kaamera kontrollib riiulit, süsteem annab töötajale ülesande, AI jälgib checkout’i, lojaalsussüsteem personaliseerib pakkumise ning juhataja näeb ainult kõrvalekaldeid.

Hansab AS

Hansab ASi müügi- ja turundusdirektor Rainer Saaron.

Hansab ASi müügi- ja turundusdirektor Rainer Saaron.
Foto: HELEN KATTAI

Hansab ASi müügi- ja turundusdirektori Rainer Saaroni hinnangul ei ole Eesti kaubandus tehnoloogiliselt “suurest Euroopast“ sugugi nii kaugel, nagu turgude suurust vaadates võiks arvata. Järgmine suur muutus ei pruugi seisneda uute tehnoloogiate leiutamises, vaid selles, kuidas juba olemasolevad lahendused omavahel tööle panna.

“Kui minna Düsseldorfi, Amsterdami või Londoni supermarketisse, siis mis on fundamentaalselt teisiti? Seni mitte väga palju ja suure tõenäosusega ka mitte aastal 2030,” ütleb Saaron.

Uut on vähem, kui arvame

Saksamaa, Prantsusmaa, Suurbritannia ja Holland on riigid, mida võib kaubanduse mõistes nimetada “suureks Euroopaks“. Nende turgude mastaapi arvestades võiks eeldada, et sealsed poed on tehnoloogiliselt hoopis teine maailm. Kui kõrvutada neid aga korraliku Eesti supermarketiga, võib erinevus olla üllatavalt väike.

Saaroni sõnul kinnitavad seda ka viimastel aastatel toimunud suured kaubandustehnoloogiamessid, kus teemad kipuvad korduma ja märksõnad on valdkonnas tegutsejatele juba pähe kulunud: AI, self-checkout, Scan & Go, elektroonilised hinnasildid ehk ESL, targad ostukärud, kadude ennetamine, digital signage, RFID, automatiseerimine ja uued makselahendused.

“Mis on nende kõikide lahenduste ühine probleem? Enamik neist pole uus tehnoloogia!” tõdeb Saaron. See ei tähenda tema hinnangul aga seda, et kaubandustehnoloogia areng oleks peatunud. “Suur muutus ei pruugi praegu seisneda uute vidinate tekkimises, vaid selles, et olemasolevad tehnoloogiad muutuvad odavamaks, targemaks, integreeritumaks ja lõpuks majanduslikult tasuvamaks.”

Selles osas asub Eesti kaubandus Saaroni hinnangul “suure Euroopaga” sisuliselt samas kohas. “Meie kaubanduses on kasutusel küps tehnoloogia ning see kinnitab tema sõnul taas Eesti ühiskonna nutikust ja edumeelsust,” ütleb ta.

Uusim lahendus pole eesmärk omaette

Kaubandustehnoloogia võib olla jõudnud küpsusfaasi, kus kõige uuema lahenduse omamine pole enam eesmärk omaette. Hoopis olulisemaks muutub see, kui kiiresti investeering ennast tagasi teenib ning kas lahendus suudab töötada mitte ainult ühes pilootkaupluses, vaid kogu ketis.

“Kas innovatsioonil on üldse väärtust, kui see ei muuda kaupmehe äri paremaks?” küsib Saaron, kelle hinnangul ei seisne erinevus enam niivõrd tehnoloogia olemasolus, vaid selle kasutamise sügavuses ja skaalas. “Seadmetesse kolinud tehisintellekt peab suutma keskselt juhtida prognoosimist, sortimenti ja dünaamilist hinnastamist, kontrollida self-scanning’ut, analüüsida klienditeekonda ning optimeerida varusid.”

Hea näide on elektrooniline hinnasilt. ESL ise pole enam innovatsioon, kuid huvitavaks muutub see siis, kui hinnasilt on osa digitaalse riiuli infrastruktuurist ning hind, kampaania, laoseis, picking, töötaja juhendamine ja kliendikommunikatsioon hakkavad kasutama sama digitaalset kihti.

Sama kehtib checkout’i kohta.

“Iseteeninduskassa pole enam eriti huvitav. Huvitav on see, kuidas iseteeninduskassas olev tehisintellekt suudab tuvastada tooteid, ennetada kadusid, personaliseerida pakkumise, tegeleda maksetega ja anda välja asjakohaseid analüütilisi andmeid,” selgitab Saaron.

Seadmed peavad omavahel suhtlema

Kaubanduse järgmine innovatsioonilaine ei pruugi seega tuua poodi palju uusi seadmeid. Pigem hakkavad need seadmed, mis poes juba olemas on, omavahel lõpuks päriselt rääkima.

“Järgmiste aastate või kümnendi võitjad ei ole kaupmehed, kelle poes on kõige rohkem tehnoloogiat, vaid need, kes suudavad juba olemasoleva tehnoloogia, tarkvara ja andmed üheks toimivaks tervikuks ühendada,” arutleb Saaron.

See on ka üks põhjus, miks suurem turg ei tähenda tingimata tehnoloogilist edumaad. Suured riigid ja “suur Euroopa” toodavad küll rohkem innovatsiooni, kuid sellest ei järeldu automaatselt, et sealsed kaupmehed oleksid Eesti omadest tehnoloogiliselt ees.

Suurus võib innovatsioonile kohati hoopis vastu töötada. Mitmetuhande poe, kümnete tuhandete töötajate ja aastakümnete jooksul tekkinud IT-süsteemidega organisatsioonis võib uue lahenduse kasutuselevõtmine olla väga keeruline. Eesti kaupmehel võib samal ajal olla palju lihtsam muuta protsesse või tehnoloogiat korraga kogu ketis.

“Suur turg on hea koht tehnoloogia väljatöötamiseks, aga Eesti on palju parem koht selle kiireks rakendamiseks,” võtab Saaron erinevuse kokku.

Väike turg sunnib olema valivam

Eesti väiksusel on siiski ka teine külg. Väike turg tähendab väiksemaid investeerimisvõimalusi ning iga tehnoloogiaprojekti tasuvust tuleb hoolikalt arvutada.

Lahendus, mis teenib end paarituhande kauplusega ketis kiiresti tagasi, ei tööta Eestis sageli sama äriloogikaga. Seetõttu sunnib väike turg kaupmehi olema valivamad ning mitte võtma kasutusele rohkem tehnoloogiat, vaid valima lahendusi, millel on reaalne mõju efektiivsusele või kliendikogemusele. Saaroni sõnul võibki just see olla meie eeliseks.

Mida teeme ikka käsitsi?

Üks küsimus võiks Saaroni sõnul anda kaupmehele päris hea vihje, kuhu järgmised investeeringud suunata: millist tegevust oleks aastal 2030 absurdne endiselt käsitsi teha?

Automatiseerimise eesmärk ei peaks seejuures tingimata olema inimese eemaldamine kauplusest. Pigem tasub endalt üle küsida, millele tahame oma inimese aega päriselt kasutada.

“Kas töötaja peaks kontrollima hinnasilte, lugema laoseisu, jälgima ekraane ja sisestama andmeid või tegelema kliendi, müügi ja kauba väljapanekuga? Tehnoloogia tegelik väärtus tekib siis, kui masin võtab üle tegevused, milles inimene ei loo lisaväärtust,” ütleb Saaron.

Eriti Eesti-suguses väikese tööjõuturuga riigis on see tema hinnangul üks olulisemaid põhjuseid kaubandustehnoloogiatesse investeerimiseks ja nende kasutuse optimeerimiseks.

Enamik vajalikust tehnoloogiast on meil juba kohal

Eesti kaupmehel pole Saaroni hinnangul põhjust oodata järgmist suurt tehnoloogilist revolutsiooni või lahendust, mida mõnel Euroopa messil esimest korda imetlusega vaadata. Enamik vajalikust tehnoloogiast on juba olemas.

Eesti eelis seisneb hoopis võimaluses katsetada, otsustada ja uusi lahendusi kiiresti kogu organisatsioonis rakendada.

“Ei tasu küsida üksnes seda, milline on uus tehnoloogia. Palju olulisem on küsida, et mida me teeme täna veel käsitsi, millised meie süsteemid omavahel ei räägi ja milliseid andmeid me tegelikult ei kasuta,” ütleb Saaron.