Autor: Kaubandus.ee • 16. märts 2010
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Solaris ja Merko läksid karvupidi kokku

Topeltarved ja ehituspraak ajasid tülli oktoobris valminud Solarise keskuse rajanud meelelahutusärimehe Peeter Rebase ehitajate Merko ja Skanskaga. Merko juht Tiit Roben tunnistab topeltarveldamist, kuid sõnab, et võlgu on tööde eest tellija.

Kui Solarise valmimine neelas üle miljardi krooni, siis nüüdseks kohtusse jõudnud vaidlus käib umbes 30 miljoni pärast, mille tasumine ehitajatele kohtu abil peatatud.

Probleemid oktoobri alguses Rebase juhtimisel Tallinna südames uksed avanud Solarise keskusega said alguse kohe valmimise järel. Vahetult pärast avamist kukkus ehitusvea tõttu alla kinosaali lagi, mis tõi Rebase sõnul keskusele vähemalt seitse miljonit krooni kahju.

Ent üllataval kombel pole õnnelikult lõppenud õnnetuse näol tegemist sugugi ainsa etteheitega ja Rebane süüdistab ehitajaid muu hulgas nn topeltarvete esitamises.

Rebane: 5 mln topeltarveid

"Esitatud arvete järelkontrollis avastasime mõned kuud tagasi hämmastusega, et ehitaja on osa tööde teostamise eest esitanud Solarisele nii-öelda topeltarveid," selgitas Rebane.

Tema sõnul on nad tuvastanud, et ühe ja sama töö eest kahekordselt esitatud arvete kogusumma ulatub viie miljoni kroonini. "Viimastel kuudel olime arusaamisel, et ehitaja poolt Solarisele esitatud topeltarvete näol on tegemist nii selge rikkumisega, et ehitaja on valmis kohe nimetatud summa tagastama," selgitas praegu USAs viibiv Rebane e-kirja teel.

"Tegemist on olnud inimliku eksitusega, mida kahjuks ei märganud ei ehitaja, järelevalve ega ka panga esindajad. Tänaseks on tasaarvelduse protokollid koostatud, seega probleem maas," ütles Merko Ehituse juht Tiit Roben eile.

Ka teine keskuse ehitaja, ASi Skanska EMV juht Andres Aavik väitis, et probleem pole selles. "See on selline pastakast välja imetud asi praegu," sõnas ta.

Robeni sõnul on hoopis Solarise keskus ehitajatele alates oktoobrist 30 miljonit krooni võlgu. "Ehitajad on oma võla sissenõudmiseks pöördunud Solarist garanteerinud panga poole. Solarise keskuse esitatud hagi on katse pangapoolset väljamakset pidurdada," ütles ta.

Tõepoolest, viimase ehk 30 miljoni kroonise osamakse ehitajatele Solaris vaidlusaluste küsimuste tõttu külmutas. Kokkulepet lahkarvamuste osas ehitajate ja tellija vahel aga ei tulnud.

Nõuetega kohtusse

Merko otsustas ehituse finantseerimisele garantii andnud Saksamaa Aareali pangalt sisse nõuda viimase osamakse täies ulatuses. "Ehitaja püüe sisse nõuda pangapoolne garantii täies mahus viitab minu nägemuses soovile hoida kõrvale isegi valearvete abil enda valdusesse saadud 5 miljoni krooni tagastamisest," väljendas Rebane saadetud kommentaaris nördimust.

Solaris esitas veebruari keskel Harju maakohtule hagi, millega asus omalt poolt kahjusid sisse nõudma - selle sees on kahjud nii topeltarvetest, pärast valmimist alla kukkunud kinosaali lae eest kui ka näiteks väidetavate ehitusvigade eest, mille all kannatavad bürooruumid kinosaalide naabruses. Ühtlasi taotles Solaris viimase makse tegemise peatamist, mille kohus rahuldas.

Aavik: survestamine

Tiit Robeni sõnul Merko ja Skanska säärasel kujul seda hagi ei aktsepteeri. Ta kinnitas, et ei eita kahju, mida keskus kannatas kinosaalide ümberehitamise ajal.

"Kuid mitte keegi ehitajatest ei arva, et peaksime maksma kinni kõik tellija avapidude arved ja kampaaniad, mida ehitajale keskuse kahjudena esitatud on," väitis Merko vastu.

Etteheited bürooruumide ehituskvaliteedile lükkas Roben tagasi. "Kindlasti ei ole tegemist ebakvaliteetse tööga. Lähtuvalt lepingust ja normidest ei ole ehitajale midagi ette heita," ütles ta.

"See on lihtsalt üks survestamise vahend," kommenteeris kohtusse jõudnud hagi Skanska juht Andres Aavik. Mõlema ehitusfirma juhid kinnitasid samas, et otsivad ka kohtuvälist kokkulepet.

Raskekahurvägi väljas

Praeguses seisus asuvad aga osapooled siiski lähiajal kohtusaalis vastamisi ja on selleks palganud ka oma ala parimad.

Solarist esindavad vandeadvokaadid Toomas Vaher ja Marit Toom advokaadibüroost Raidla, Lejins ja Norcous. Merko ja Skanska huvide eest seisavad Aivar Pilve büroost Aivar Pilv ise ja büroo vandeadvokaat Merit Helm.

Praeguseks on ehitusfirmadele hagimaterjalid kätte toimetatud. Neile vastamiseks on Merkol ja Skanskal aega 5. aprillini.

Üks küsimus

Kas pärast ehituse valmimist on kohtulahingud tavapärased?

Andres Pärloja, ASi Koger & Partnerid juht

Tavapärane see ei ole. Aga see ei ole ka mitte midagi tavatut. Mida suurem ja mida keerukam on objekt, seda suurem on võimalus, et osapooltel tekib erinev arusaam, erinev nägemus sellest, kuidas kokkuleppeid on või ei ole täidetud. Ehitusprotsess on niivõrd keerukas ja nüansirikas, et sellised vaidlused - ma ei ütle, et nad reegel on, aga nad ei ole ka midagi erakordset. Sellised kogemused on ka meil olemas.

mis on mis

Solarise keskusTallinnas endise Sakala keskuse asemele ehitatud meelelahutus- ja kaubanduskeskus.Ehitust alustati 2007. aastal ja uksed avas oktoobris 2009.Üldpindala 43 000 m2, sh kinosaalid ning Nokia nime kandev teatri-, kontserdi- ja konverentsisaal.Keskuse ehituse tellija on AS Solaris Keskus, mida juhib Peeter Rebane.Ehituse peatöövõtjad on Merko Ehitus ja Skanska EMV konsortsium.

taust

Solaris tõi rahva allkirju kogumaAllkirjade kogumise Sakala keskuse lammutamise vastu algatasid 2006. aastal Eesti Paeliit, MTÜ Hooliv Jätkusuutlik Tallinn ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond.Lõpuks koguti neid üle 8000.Ka muinsuskaitsenõukogu arhitektuurimälestiste ekspertnõukogu tegi ettepaneku Sakala keskuse hoone ajutise kaitse alla võtmiseks.Regionaalminister Jaan Õunapuu palus isegi Harju maavanemal Sakala keskuse lammutusluba üle vaadata.Kõigest hoolimata sai Solaris valmis ja on praeguseks kaasa toonud näiteks kinopiletite hinnalanguse Eestis.

Liitu Kaubanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Kaubanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Maarit EermeKaubandus.ee juhtTel: 514 4884
Cätlin PuhkanKaubandus.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 5331 5700
Merit VõigemastKaubandus.ee toimetajaTel: 5471 0757