Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eestis peagi müügil isekustuvad sigaretid
Selle aasta 17. novembril avaldatud standardi jõustumiseks peab see heakskiidu saama kahes Euroopa Komisjoni töörühmas ning Euroopa Parlamendis. Seejärel muutub standard toote ohutuse direktiivi alusel kõikides liikmesriikides kohustuslikuks alates järgmise aasta novembrist. See tähendab, et täpselt aasta pärast peab ka Eesti kiirelt kustuvatele sigarettidele üle minema.
Erinevalt tavapärastest sigarettidest ei suuda kiirelt kustuvad ehk isekustuvad sigaretid mahvimata põleda, mistõttu on need ka hooletusse jätmisel oluliselt tuleohutumad. „Tulesurmade kurba statistikat vaadates on selge, et isekustuvatele sigarettidele üleminek on lausa hädavajalik. Mul on väga hea meel, et Euroopa Komisjon on otsustanud sellise kohustuse kehtestada liikmesriikide üleselt, meie jaoks tähendaks see 10-15 säästetud inimelu aastas,“ ütles siseminister Marko Pomerants.
Hooletu suitsetamine on Eestis üks peamisi tulesurmade põhjuseid. Viimastel aastatel on hooletust suitsetamisest alguse saanud pea pooled surmaga lõppenud tuleõnnetused. Eelmisel aastal hukkus hooletu suitsetamise tagajärjel 43 inimest. Üle-eelmisel aastal kaotas hooletust suitsetamisest tekkinud tulekahjudes elu 39 inimest ning 2007. aastal 57 inimest. Esialgsetel andmetel on selle aasta kümne kuuga hooletu suitsetamise tagajärjel hukkunud 28 inimest.
Tulesurmade koguarv on viimastel aastatel küll oluliselt vähenenud, kuid hooletust suitsetamisest põhjustatud tulesurmade osakaal vähenemist ei näita. Sellest järeldub, et sigarettide tuleohutusnõudeid tuleks muuta, kuna vaatamata ennetustööle pole hooletust suitsetamisest tingitud tuleõnnetused vähenenud.
Siseministeeriumi pääste- ja kriisireguleerimispoliitika osakonna juhataja Lauri Lugna sõnul aitaks isekustuvate sigarettide kasutusele võtmine ära hoida ligi 500 tulekahju aastas. „Lisaks inimelude säästmisele võimaldab ohutumatele sigarettidele üleminek vähendada ka tulekahjude tagajärjel hoonetes tekkivat varalist kahju hinnanguliselt 50 miljoni võrra aastas,“ selgitas Lugna.
Isekustuvate sigarettide puhul on muudetud nende põlemisomadusi. Selleks kasutatakse väiksema poorsusega ja spetsiaalsete takistusribadega paberit ning pakitakse tubakas senisest tihedamalt. „Suitsetajale jäävad need muudatused sigarettide kasutamisel märkamatuks. Pakenditele ei lisata ka mingisugust erimärgistust, kuna see võiks anda eksitavat informatsiooni suitsetamise ohutuse kohta,“ märkis Lugna.
Teiste riikide kogemuse põhjal ei kaasne selle muudatusega tubakatoodete hinnatõusu. Samuti ei ole uued sigaretid tervisele ohutumad ega ohtlikumad, kuna tõrva, nikotiini ja vingugaasi sisalduse nõuded sellega ei muutu.
Siseministeerium on isekustuvate sigarettide kasutuselvõtuks ettevalmistusi teinud juba varasemalt. „Oleme pidanud läbirääkimisi tubakatoodete maaletoojatega ning teavitanud ka tarbijakaitseametit, kelle ülesandeks jääb müügil olevate sigarettide üle järelevalve teostamine,“ lisas Lugna.
Praegu on isekustuvad sigaretid kasutusel juba Soomes, Kanadas, Austraalias ja USA-s.
Hetkel kuum
Enimloetud
Viimased uudised
Konverentsid ja koolitused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kaubandus esilehele
