Ministeerium: e-kaubanduse vastu puudub usaldus

Turuosalised püüavad tarbijate usalduse küsimusi lahendada nn usaldusmärkide (inglise k - trustmarks) kasutusele võtmisega, seda ka ELi tasandil.

Hea ettevõtluskeskkonna jaoks on oluline lihtne ligipääs teiste liikmesriikide õigusele, ettevõtlust puudutavale infole ning e-teenustele kõigis ELi ametlikes keeltes. Selle raames on Eesti eesmärgiks kujundada Euroopa õiguskeskkonna portaalist e-Justice ühtne keskkond, mis võimaldaks kodanikele, ettevõtjatele ja õiguspraktikutele elektroonilise juurdepääsu õigusega seotud infosüsteemidele, teenustele ja mõistetele nii liikmesriikide kui ka EL tasandil.

 Sageli ei ole piiriülese e-kaubanduse raames piiravateks teguriteks siiski mitte õiguslikud nüansid, vaid tarbijate soovid ja eelistused, mille tõttu langetatakse ostuvalik kodumaise ettevõtja kaupade või teenuste kasuks, kuigi samade asjade ostmiseks eksisteerib täitsa arvestatav välismaine alternatiiv. Võib siiski eeldada, et tegevuskava meetmete rakendamine mõjub positiivselt ka Eesti ettevõtjate võimalustele müüa oma kaupu või teenuseid teiste liikmesriikide turgudele. ELi tegevuskava koosneb erinevatest meetmetest mitmetes internetimajanduse valdkondades. Seega sõltuvad Eesti ettevõtjatele avanevad lisavõimalused vastava valdkonna eripärast ning selle valdkonna õigusraamistikus või poliitikas ette nähtavatest sammudest ning nende õnnestumisest.

Eesti peab siinkohal olulisimateks autoriõiguse ajakohastamist ja autoriõiguste ühtse haldamise raamistikku kogu Euroopas, mis aitaks kaasa uute teenuste arengule ja levikule. See on eriti oluline väikese tarbijate arvuga riikidele, mille majanduslik atraktiivsus on maailma suurettevõtetele tagasihoidlik ning kus litsentsimise lihtsustamine võimaldaks väiksemate kuludega uutele turgudele tulla.

Samuti näeb Eesti ühe oma eesmärgina võimaldada kiire internetiühenduse rajamist ELi toetusskeemidega ja vastavate riigiabireeglitega kaasneva halduskoormuse vähendamist. Lisaks ei saa kindlasti tähelepanuta jätta küberturvalisust.

 Arvestades tegevuskava meetmete omavahelist seost ning nende eeldatavat kasutuselevõttu tulevikus, on täna keeruline võimalikku tootmismahtude muutumist või kaupade hinnalangust prognoosida. See sõltub ennekõike siiski meetmete pikaajalisest mõjust nõudlusele ja pakkumisele.