Mis saab kaubandustöötajate palkadest?

Prisma Eesti juht Janne Lihavainen: Meil tõsteti veidi müüjate palka, sest meie palgatase oli tõesti konkurentidest maha jäänud. Meile on väga oluline, et väärtused ka ellu viiakse. Meil on kaks vasandlikku eesmärki: peame olema pikas perspektiivis kasumlikud ja samas meil peab olema Prismas kõige soodsam ostukorv. Maksta tuleb õiglast palka, samas on surve palga tõstmiseks suur. See ei ole lahendus, et hakkame jälle paari kuu tagant palka tõstma. Ainus, millega saame põhjendada palkade tõusu, on selle tööjõuga toota rohkem lisaväärtust. Küsitakse: miks on Soomes müüjal palk 2-3 x suurem kui meil. Soome Prismad teevad oluliselt paremat tulemust. Meie turuosa on Soomes 42%, mis on muide mõttetult suur. Meie emaettevõte investeeris 200 milj eurot laomajanduse arendamisse, kus tööd teevad juba robotid. Kui soome müüja jääb pensionile, siis uut müüjat ei võeta. Robotitest tuleb see efektiivsus.

ETK nõukogu aseesimees Tarmo Punger: Me oleme esmatarbekaupade turu liidrid ja see on meile pannud kohustuse olla liider ka palkade osas. Palkade juhtimine on meil regionaalne. Näiteks toimus palgatõus Tartu regioonis juba märtsis. Kõikide müügiaga seotud inimeste palgad on seotud tulemustasuga. Efektiivsuse kasv tagab palkade ülessuunalise liikumise. Me ei vähendanud ka masu ajal palkasid.

Selveri direktor Andres Heinver: Meie iseteenindussüsteem ei ole kassapidajaid kusagile lükanud. Meie kassapidajad jäävad veel pikaks ajaks. Meie oleme arendanud välja uue mitmeastmelise tulemuspalgasüsteemi. Samas on palga tõstmise aluseks kindlasti efektiivsus. Täna on jaekaubandusettevõtted ka omamoodi IT-ettevõtted. Sealt tuleb see vajalik efektiivsus, mis annab võimaluse ka palkasid tõsta. Väga palju on veel võimalusi.