Autor: Kristi Malmberg • 6. november 2012

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

«Kui me tahame oma kaupa eksportida, siis on siin küsimus hinnas ja konkurentsispüsimises. Ma ei saa maksta 1000-1200 eurot töö eest, mida mujal maailmas tehakse 300-400 dollari eest kuus,» ütles ta portaalile juhtimine.ee.

Murakas ütles, et lihttööliste puhul käib jutt töödest, mille näitad inimesele ette ja mis ei vaja mingit suurt väljaõpet. «Piltlikult öeldes – tõsta see kast paremalt vasakule. Sellise töö tegijaid ei ole. Samas pole ka meie mehhaniseerimise tase selline, et lihttöö päris kadunud oleks,» rääkis Murakas.

Kas siis töötute «armeest» ei leia selliseid inimesi? «Ei leia! Kes on olnud väga kaua töötu, sellest ei saa töötajat. Ta tuleb küll kohale, natuke teeb ja siis hakkab tal kuskilt valutama või leiab mingi muu põhjuse, miks mitte töötada. Mulle tundub, et nad tulevad kohale vaid sellepärast, et töötukassa neid sunnib.»

«Räägitakse küll, et toome sisse ainult kõrgepalgalisi spetsialiste ja et me lähe seda teed, kus tööjõu sissevool garanteerib selle, et on piisavalt võtta lihtsama töö tegijaid. Samas on ka madalapalgalisi inimesi vaja, sest inimeste palkadest sõltub, mis on toote lõpphind.»

Murakas ütles, et otsest palgatõusu pole ettevõttes sel aastal küll olnud, kuid sõltuvalt majandustulemustelt on makstud töötajatele kvartaalselt preemiat elukalliduse tõusu katteks. «Järgmisesse aastasse plaanime küll palgatõusu. Kui palju, see sõltub majandustulemustest,» ütles ta.