Autor: Ave Lepik • 9. aprill 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Statistikaamet teatab, et ekspordi ja impordi kahanemist mõjutas mineraalsete kütuste kaubavahetuse oluline vähenemine.

Veebruaris eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 1 miljardi euro väärtuses ja imporditi Eestisse 1,1 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 105 miljonit eurot, mis jäi samale tasemele 2012. aasta veebruariga, mil puudujääk oli 110 miljonit eurot.

Eestist eksporditi veebruaris enim masinaid ja seadmeid (30% Eesti koguekspordist), mineraalseid kütuseid (13%) ning põllumajandussaadusi ja toidukaupu (10%). Eesti koguekspordi vähenemist mõjutas mineraalsete kütuste (sh bensiin, põlevkiviõli ja elektrienergia) väljaveo vähenemine 37%.Vähenes ka metallide ja metalltoodete väljavedu. Samal ajal suurenes põllumajandussaaduste ja toidukaupade ning puidu ja puittoodete väljavedu (kasv vastavalt 27% ja 18%). Nende toodete eksport kasvas peamiselt Eesti päritolu kaupade väljaveo suurenemise tõttu.

Veebruaris imporditi Eestisse kõige rohkem masinaid ja seadmeid (27% Eesti koguimpordist), mineraalseid kütuseid (14%) ning toiduaineid ja põllumajandussaadusi (10%). Eesti koguimpordi vähenemist mõjutas peamiselt mineraalsete kütuste sisseveo vähenemine 34%. Samas suurenes aga masinate ja seadmete ja põllumajandussaaduste ja toidukaupade sissevedu (kasv vastavalt 15% ja 17%).

Ekspordi sihtriikide seas oli esikohal Rootsi (18% Eesti koguekspordist), järgnesid Soome (15%), ja Venemaa (11%). Eesti koguekspordi vähenemist võrreldes 2012. aasta veebruariga mõjutas peamiselt väljaveo vähenemine USA-sse 60%. Samas suurenes eksport Lätti ja Leetu (kasv vastavalt 22% ja 34%). Rootsi ja Soome eksporditi enim elektriseadmeid, puitu ja puittooteid ning mööblit, Venemaale masinaid ja seadmeid ning plaste ja plasttooteid.

Kõige rohkem imporditi kaupu Soomest (14% Eesti koguimpordist), järgnesid Läti ja Saksamaa (kumbki 11%). Impordi kahanemist mõjutas enim sisseveo vähenemine Leedust ja Saksamaalt (langus vastavalt 15% ja 10%). Samal ajal suurenes kaupade sissevedu Hollandist 34%. Soomest ja Lätist imporditi enim kütuseid ning elektriseadmeid ning Saksamaalt elektri- ja mehaanilisi seadmeid.

Eesti kaubavahetus kahanes ka kuises võrdluses. Võrreldes jaanuariga vähenes veebruaris eksport 15% ja import 7%. Langus veebruari kaubavahetuses oli mõjutatud nii erinevast tööpäevade arvust kui ka ühekordsetest suuremahulistest tehingutest transpordivahenditega jaanuaris.

Ekspordihinnad Eestis langesid jaanuaris-veebruaris 1%. Impordihinnad jäid aga samale tasemele, mis eelmise aasta samal perioodil.