Autor: Ave Lepik • 31. juuli 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Tarbijakaitseamet kontrollis väärismetalltooteid 49 korral ning tuvastas rikkumisi 11 juhul. Rikkumisi avastati näiteks Tallinnas, Pärnus, Rakveres, Viljandis.

Amet võttis testimiseks 13 toodet, mida kontrollis Metrosert ASi katselabor Eesti Proovikoda. Ekspertiis näitas, et vaid kaks toodet vastasid nõuetele. Ülejäänute puhul avastas labor järgmisi puudusi:

• toode oli alaprooviline,• proovimärgis 925 oli raskesti loetav,• märgis oli kantud tootele valu käigus vormilt kopeerimisega (mis pole lubatud),• tootel puudus nimemärgis,• kõrvarõngaste tagustel puudus proovimärgis.

Mõne toote puhul tuvastas ekspertiis mitu rikkumist. Lisaks laboritulemustele oli rikkumisi ka toodete müügil. Näiteks andis kahel juhul müüja tarbijale valeteavet kivi kohta. Kauplejad põhjendasid seda teadmatuse ja inimliku eksitusega.

Seaduse järgi peab kõigil müüdavatel väärismetalltoodetel olema proovi- ja nimemärgis. Proovimärgis näitab, millist metalli on ehte valmistamisel kasutatud, nimemärgis aga tootjat või maaletoojat. Nimemärgiseks võib olla täht, täheühend või märk ning see peab olema kantud nimemärgiste riiklikku registrisse. Kõik toote märgised peavad olema selgelt loetavad. 

Proovimärgisel näidatud proov ei tohi olla madalam standardproovist. Lisaks peavad märgised olema toodetele kantud mehaaniliselt või laseriga. Märgiste kopeerimine valuvormidega ei ole lubatud.

Tarbijakaitseamet alustas haldusmenetlust kõigi ettevõtjate suhtes, kes müüsid nõuetele mittevastavaid väärismetalltooteid. Kauplejad on nõuetekohaselt märgistamata tooted müügilt kõrvaldanud, kuid lubanud need pärast nõuetele vastava märgistuse saamist uuesti müüki panna.