Autor: Indrek Kald • 5. november 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

"Oleme Venemaale maju teinud juba aastaid, seekordse reisi eesmärk oli kohtumine meie Venemaa praeguste partneritega, uute kontaktide leidmine ning messilt info hankimine, kuhu suunas on Venemaa puitmajatootjad tervikuna arenenud," ütles ASi Ritsu juhataja Ants Randmaa.

Oleme oma tänaste partneritega saavutanud head lepingud ning seadnud eesmärgiks Venemaa suunalise ekspordi osakaalu olulise suurendamise, lisas ta pressiteates.

Eesti Puitmajaklastri projektijuhi Lauri Kivili sõnul võib Venemaa olla kapriisne sihtturg. "Paljud ettevõtted mõistavad, et idasuunalise ekspordi arendamisse tuleks suhtuda teatud reserveeritusega ning paralleelselt peavad olemas olema toetavad Euroopa või Aasia ekspordi partnerid," märkis ta.

Kui selle põhimõtte järgi tegutseda, on Venemaa näol tegemist ahvatleva sihtturuga, kus hinnatase on regiooniti euroopalikult kõrge, samas kohalike majatootjate kvaliteedi erinevus väga suur, mis kokkuvõtvalt on ilmselge konkurentsieelis Eesti puitmajatootjatele, kinnitas Kivil.

"Nii et tegutsema peab ning ekspordivõimalused ida suunal on vaja ära kasutada," lisas Kivil. Eesti puitmajatootjate peamised eksportturud on olnud traditsiooniliselt Skandinaavias.

Viimastel aastatel on Venemaa majatootjad mõistnud, et lisaks koduturul tegutsemisele on oluline roll ekspordil ning tegevust püütakse laiendada Euroopasse.

"Eks Venemaa puitmajatootjad on otsinud ja otsivad edaspidigi jõuliselt võimalusi sisenemaks eksporditurgudele, kus tegutsevad praegusel hetkel väga tugevalt eelkõige just Eesti puitmajatootjad,” ütles ASi Matek juht Sven Mats.

"Kui lähtuda praktikast, siis Venemaa ettevõtete tugevus Skandinaavia turul võiks olla eelkõige toote madal maksumus, mis on saavutatud läbi odava materjali ning tööjõu kasutamise. Eesti puitmajatootjate trump on eelkõige just kõrge kvaliteet ning usaldusväärne teenus, mida toetab mõistlik hind. Skandinaavia turul on määravaks just need kriteeriumid," selgitas ta kahe riigi konkurentsieeliste erinevusi.

Lisaks ettevõtete tasandile näeb puitmajaklaster koostöövõimalusi ka katusorganisatsioonide vahel. "Kohtusime messi käigus ka oma kolleegidega Venemaa Puitmajaliidust. Mastaapidelt on tegemist loomulikult kordi suurema organisatsiooniga, kuid ekspordi osas on Eesti puitmajatootjate majandusnäitajad meie Venemaa kolleegidele pigem eeskujuks," ütles klastri projektijuht Lauri Kivil.

"Kaalume klastri liikmetega tõsiselt Venemaa kolleegide kutset osaleda 11.-13. detsembril rahvusvahelisel puidusektori konverentsil Peterburis. Venemaa suuna ekspordi osakaalu tõstmine on kindlasti üks puitmajaklastri peamisi prioriteete ning meie ettevõtete osalemine sellisel konverentsil aitab leida nii vajalikke ekspordipartnereid kui koguda sihtturu kohta olulist informatsiooni," kinnitas Kivil.

Messikülastuse korraldas Eesti Puitmajaklaster oma partneritele projekti "Eesti puitmaju eksportivate ettevõtete klastri täistaotluse projekt" raames, mida rahastatakse EASi klastrite arendamise programmist, seda toetab Euroopa Regionaalarengu Fond.

Puitmajaklastrisse kuulub 29 partnerit, kellest 19 on puitmajatootmisega tegelevad ettevõtjad. Konsortsiumisse kuuluvad veel sektori arengusse panustavad erialaliidud, teadus-haridusasutused ning tugiorganisatsioonid. Puitmajaklastri katusorganisatsiooniks ja eestvedajaks on Eesti Puitmajaliit.

Eesti puitmajasektori müügitulu ulatub ligi 250 miljoni euroni ning Eesti on müügitulu absoluutnumbrite alusel Euroopa Liidus neljas puitmajade eksportija. Sealjuures moodustab puitmajaliidu ettevõtete müügitulu ja töötajate arv ligikaudu 50% kogu kohaliku sektori vastavatest näitajatest. Eesti puitmajade ekspordi reaalne osakaal ulatub ligi 85%ni sektori müügitulust.