Autor: Maarit Eerme • 7. november 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Tarbijakaitse sõnul tekiatvad reklaamitud väited tarbijates põhjendatud ootusi madalamale hinnale või suurimale levialale ning neid saab seetõttu käsitleda lubadustena. Juhul kui selline lubadus ei vasta tõele, on tegemist eksitava reklaamiga.

Amet rõhutab, et selliste väidete reklaamis kasutamisele peab eelnema põhjalik võrdlus konkurentidega ning selliseid väiteid saab õiguspäraselt kasutada üksnes täielikus veendumuses, et need vastavad tõele.

Lisaks tuleks jätkuvalt suhtuda ettevaatusega mobiilsideoperaatorite sellistesse lubadustesse, nagu teenus oleks tasuta ja piiramatu, ning vajadusel neid väiteid kontrollida. Tähelepanu tuleks pöörata ka nii-öelda nullpakkumistele (0 €), kuna see võib tähendada hoopis nulleurost järelmaksu sissemakset. Järelmaks on aga finantskohustus, mille võtmine tuleb läbi mõelda.

Reklaamiseaduse järgi peab võrdlus põhinema ühe konkreetse kauba või teenuse ühel või mitmel asjakohasel, olulisel ja tõendataval tunnusel, milleks võib olla ka hind. Võrreldavad asjaolud peavad olema ka reaalselt omavahel kõrvutatavad.

Samas võivad mobiilsideoperaatorite pakkumised sedavõrd erineda, et mitmeid asjaolusid pole tegelikkuses võimalik võrrelda. Näiteks võrdleb ettevõtja enda soodushindu ja konkurentide tavahindu. Samuti kõrvutatakse pakette, mille puhul kasutatakse nii erinevaid hinnastamismeetodeid kui ka soodustusi.