Eesti väikesed toidutootjad on üha enam selga sirgu ajamas ja vastu hakkamas suurte poekettide diktaadile, kus tarnehäirete korral ähvardatakse neid trahvidega.
Äripäev on saanud väiketootjatelt vihjeid trahvide kohta, mida suuremad poeketid neile kehtestavad. Trahve võib määrata näiteks selle eest, kui väiketootja ei suuda nõutud koguses toota või kui on tekkinud tõrge logistikas.
Rimi Eesti Foodi tarneahela juht Allar Kahju ütles, et Rimil on lepinguliselt õigus leppetrahvi rakendada juhul, kui hankijaga kokku lepitud tarnekindlus ei ole saavutatud ning seda õigust oleme ka rakendanud. "Meie jaoks on tarnekindlus väga oluline, kuna soovime, et klient ei peaks pettuma kaupluses, kui tema lemmiktoode on riiulilt otsa saanud," ütles Kahju.
Eesti Tarbijateühistute Keskühistu turundusdirektor ndres Lember ütles, et alustada tuleb sellest, et jaekettide huvi on teha äri ja teenindada oma kliente, mitte teha trahve. "Tuleb aru saada, et kaupa sortimenti või kampaaniasse võttes ja riiulile pannes annab jaekett sisuliselt lubaduse tarbijale." Ta lisas, et juhul, kui tarnija on kaupmeest alt vedanud ja riiulis kauba asemel tühjus, siis tarbija pahameel tõuseb kaupmehe, mitte tootja vastu.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kaubandus esilehele