Autor: Kairi Oja • 19. november 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Hiljaaegu Stora Enso läbi viidud Viewpointi uurimusest “Pakendamine jaekaubanduses 2016” selgub palju huvitavaid ja kõnekaid fakte, suures osas puudutavad need Euroopat laiemalt.

Selgub, et nii Euroopas kui ka mujal maailmas loodavad tarbijad leida kauplusest üha laiemat ning atraktiivsemat valikut, seda mõistagi parima hinnaga. Ostlemisest oodatakse üha suuremat naudingut ning kaupmehed vastavad sellele kõigele peadpööritavate allahindlustega, siirdumisega online-kaubandusse ning üha laiemate ning jõulisemate private label-pakkumistega.

Pakenditööstuses revolutsioonilise kaaluga muutused. Brändiomanikud, olles kord jaekaubanduses troonile tõusnud, on asetatud üha suureneva surve alla arendada ja turundada oma brändi üha intensiivsemalt, et teenida välja oma koht kaubanduslettidel ning tõsta kasumlikkust. Samal ajal püüavad nii kaupmehed kui ka kaubamärgi omanikud hoida kogu tarneahela võimalikult keskkonnasäästliku ja jätkusuutlikuna.

Jaekaubanduse pakenditööstuses on toimumas märkimisväärsed, dünaamilised muutused. Tugev hinnasurve sunnib kaupmehi looma üha innovaatilisemaid pakendilahendusi, vähendamaks toote eluea maksumust. Kaupmehed on sunnitud lähenema pakendi rollile senisest sootuks erinevama nurga alt, et vastata uuenenud ootustele. Senitoiminud lahendused on paiguti äratundmatuseni muutumas, iseäranis puudutab see kaupluste sisustust ning turunduskommunikatsiooni.

Senisest enam on hakatud arvestama pakkematerjali mõju keskkonnale. Kuivõrd pakendi kui niisuguse osatähtsus kaubanduses on hüppeliselt kasvamas, on kaupmehed sunnitud pöörama sellele üha suuremat tähelepanu. Need, kes suudavad parimini mõista ja realiseerida parimate pakendilahenduste potentsiaali, saavad preemiaks parimad kohad lõpututel kaubanduslettidel ning tarbijate ostukorvides, seda nii täna ka homme.

Kõik mainitud aspektid hakkavad erinevate prognooside kohaselt kujundama trende kaubanduses aastal 2016 ning sellest edasi.

Pakendite potentsiaal kasutatakse ära maksimumini. Jaekaupmehed ja brändiomanikud on hakanud mõistma, et pakendis peitub tohutu potentsiaal suhtlemaks tarbijaga. Kuna võitlus piiratud riiulipindade üle muutub üha intensiivsemaks, muutub ka pakendite kogu potentsiaali maksimumini kasutamine üha aktuaalsemaks.

Võib täheldada, et õige pakendamine võib aidata kulusid kokku hoida kogu tarneahela lõikes, vähendades otseselt raiskamist, tõstes pakendi kasutusmugavust ning muutes pakendid suures osas ka taaskasutatavaks.

Pakendid mõjutavad vahetult müügiedu. Üks tähtsamaid trende jaekaubandusmaailmas on asjaolu, et pakendiga taotletakse vahetut efekti müügile. Kui pakend suudaks tõsta müügimahtu kasvõi ühe protsendi võrra, oleks sellel tõenäoliselt oluliselt suurem efekt kui mistahes muul kulude optimeerimise mehhanismil. Teiseks saab välja tuua trendi, mille kohaselt oskavad kauplejad üha enam arvestada ja hinnata pakendi käsitsemisele minevaid kaudseid kulusid.

Ridamisi murrangulisi muutuseid, seda nii jaekaubanduses kui jaekaubandust puudutavas pakenditootmises, puudutavad toiduainete kaupluseid. Allahindluseid pakkuvaid kauplustekette saadab selles valdkonnas tohutu edu.

Private label’i fenomen. Veel ühe selge trendina võib välja tuua private label’ite fenomeni – need on muutumas üha läbimõeldumaks ja arukamaks ning pakuvad üha suuremat konkurentsi traditsioonilistele kaubamärkidele.

On märgata, et pakendid on muutumas intelligentsemaks. Kuivõrd hinnad on jätkuvalt langustrendis, tuleb eredalt esile variatiivsete ja loominguliste pakendite edumaa.

Private label’i osakaal on praeguseks piisavalt suur Lääne-Euroopas, eriti Šveitsis, Inglismaal ning Hispaanias, samal ajal kui Ida-Euroopas on taoline trend alles pead tõstmas.

Private label’i edu mõjutab kõiki osapooli jaekaubanduse väärtusahelas. Tarbijad naudivad madalamaid hindu ning avaramat kaubavalikut. Brändiomanikud on aga sunnitud pidama senisest karmimaid läbirääkimisi ning taluma üha madalama marginaali tekitatud survet.

Ennustatakse private label’i jätkuvat kasvutrendi, mis peaks aastaks 2015 jõudma ligikaudu 50%-ni turuosast.

Asjaolu, et private label on pakkumas brändikaupadele üha suuremat konkurentsi, sunnib kiirele arengule ka selles vallas kasutatavaid pakendilahendusi.

Online-kaubandus ja kestlik lähenemine pakendamisele. Senisest märksa suurem fookus on kestlikkusel – sellekohane trend on haaramas jõudsamalt kogu kaubandust, üha suurema tarbijate hulga jaoks on tegemist ootusega jaemüüjaile.

Allahindluseid pakkuvaist toiduäridest on saamas tõeline edulugu suures osas Euroopast. Näiteks Saksamaal hõlmavad allahindlustele orienteeritud kaupluseketid Aldi ja Lidl koguni 38% jae-toidukauplustest. Seevastu Põhjamaades on allahindlustele suunatud kaupluste osakaal veel suhteliselt väike.

Allahindluseid pakkuvad kauplused on saamas üha populaarsemaks tänu nende võimekusele pakkuda samal ajal nii private label’eid kui ka sarnase kvaliteediga bränditooteid, ja seda vägagi atraktiivse hinnaga.

Paljude äride edu tarbijate hinnatundlikkuses. Et tarbijad ei ole viimast majanduslangust unustanud, on hinnatundlikkus endiselt märgatav, inimesed loevad raha hoolega ja sooduspakkumised on au sees. Kõik see on suuresti mõjutanud allahindlustega tegelevate äride edu.

Võib täheldada, et olles pidevalt fokuseeritud hinnale, on allahinduseid pakkuvad ärid suurimad innovaatiliste pakkelahenduste tarbijad, püüdes vähendada pakendamisele tehtavaid otseseid kulusid, kasutades selleks lihtsalt vähem materjali.

Veel on leitud alternatiivse lahendusena pakkematerjali vähendamiseks võimalus kasutada kergekaalulisi pakendeid.

Jaekauplustest on saamas omal moel brändiomanikud. Kõik need muutused on viinud selleni, et jaekauplustest on saamas omal kombel brändiomanikud, mistõttu on nad ka üha enam seotud pakendamise ja pakenditööstusega, seda maades, kus private label’i osakaal on suur.

Konkurents on koguni sedavõrd tihe, et maailmamainega kaubamärgid nagu Coca- Cola pingutavad tõsiselt, et töötada välja uusi kontseptsioone oma kaupade väljapanekuks.

Pakendilahendused muutuvad ajas üha intelligentsemaks ja nende senine võrdlemisi passiivne roll on muutumas üha aktiivsemaks ja tarbijat kõnetavamaks.

Suurel osal Euroopa toiduäridest on tänaseks online-kaupluste osakaal veel väike. Näiteks Inglismaal, mis on Euroopa toiduäride turuliider, on see osakaal praeguseks vaid 10%. Prognoosi kohaselt peaks lähima kümne aasta see proportsioon jõudma vähemalt 20 protsendini.

Kuna online’i teel tellitud kaupu ei saa teadupärast proovida ning vahetamisele või tagastamisele kuuluva kauba osakaal ulatub paiguti 40%-ni, on see viinud vajaduseni muuta pakendid kergelt avatavaks ning taas suletavaks ja ka siin püütakse jätkuvalt leida võimalusi võimalikult keskkonnasäästlikuks tootmiseks.

Suur osa Euroopa ettevõtteid on hakanud teadvustama äri kõiki aspekte – nii majanduslikku,sotsiaalset kui ka keskkonda puudutavat. Siia alla loetakse ka pakenditootmine ning kõik pakendamisega kaasnev, arvestades pakendi kogu eluiga tervikuna.

Näiteks teeb üks juhtiv Poola outlet-äri koostööd Stora Ensoga pakendite taaskasutusel. Stora Enso kogub kasutatud pakendid kauplustest kokku, töötleb need taas paberiks ümber ning hiljem suunab jälle ringlusse.

Procter & Gamble on jõudnud koguni nii kaugele, et lähiajal loodetakse hakata 100%-liselt kasutama taaskasutatavaid või ümbertöödeldavaid pakendeid.

Sellega näidatakse, et ettevõte väärtustab keskkonda ja selle säästmist väga kõrgelt.