Autor: Kristina Traks • 10. veebruar 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kontson ütles seminaril "Kuidas avada jaekettide uksi?" videoloos, et kaks kolmandikku trahvidest tehakse tarneaukude eest ettevõtte suurematele strateegilistele partneritele. "Väiksed trahvid on sellesse suhtlusesse juba sisse arvestatud," ütles Kontson. "Ülejäänud osa jaotub sajakonna väikepartneri vahel ja summad on väikesed. Kui me näeme, et tarnija ei saa hakkama tarnimisega, siis mõtleme tootja või tarnija vahetusele." 

Selveri ostudirektor Katrin Riisalu ütles samuti, et tarnijatele tehakse vähe trahve. "Eelmisel aastal näiteks tehti 62 trahvi, mis on 5% meie kogu tarnijatest kokku," ütles Riisalu. "Meie eesmärk ei ole teha trahve, vaid need on lepingutes sees sellepärast, et meil on kõik lepingud erinevad. Nii on lihtsam seda süsteemi hallata. Natuke trahvid ka distsiplineerivad, sest paljudes kategooriates on riiulil tootel oma koht ja kui see on koguaeg tühi, siis on kliendi pahameel suur." Riisalu ütles, et kõige kehvem on see, kui toode ei ole kvaliteetne. Päevas tuleb Selveri klientidelt 50-100 tagasisidet ja pooled neist on kauba kvaliteedi kohta.

Rimi Eesti ostudirektor Margus Amor ütles, et põhiliselt seonduvad trahvid tarne ja kauba saadavusega. "Trahvide osakaal käibest on meil koguaeg langenud, sest kui paraneb tarnekindlus, on ka trahve vähem," ütles Amor. "70 protsenti trahvidest on kampaaniakaupade tarnimise eest ja eriti kriitilised perioodid on jõulud ja jaanipäev."