Väikeste vahel on letile pääsemise tasud lubatud

Järviste sõnul on konkurentsiseadus mõeldud tarbija kaitsmiseks ehk et kui ostja läheb poodi, on tal võimalik teha oma otsus, sest tal on ligipääs infole. "Kui nüüd kui keegi lepib jaeketiga kokku, et tal on parim koht, tekib seal konkurentsimoonutus, sest tarbija eeldab, et kaupluse parimas müügikohas on müügil ka parim toode," rääkis Järviste. "Probleem tekib siis, kui jaeketil on väga suur turuosa, sest siis võivad väiketootjad turust üldse kõrvale jääda, sest nad ei suuda neid tasusid maksta."

Mistahes kokkulepped võivad olla keelatud. Järviste sõnul ei pruugi konkurentsivastane kokkulepe olla isegi mitte kirjalik, vaid see võib olla ka suuline või vaikiv. "Et juskui ei ole milleski kokku lepitud, kuid ettevõtjate käitumise järgi on võimalik aru saada, et nad on jõudnud konsensusele," ütles ta. "Ka ettevõtjate ühenduse (nt erialaliidu) otsus võib olla keelatud."

Küsimuse tekitavad mitmesugused tasud, mida tarnija maksab selleks, et saada juurdepääs jaemüüja müügivõrgule. Näiteks tasud hea paigutuskoha eest - tarnija maksab selle eest, et tema toode pandaks kõige magusamale kohale, kohalolutasud - tasu selle eest, et toode üldse poe valikus oleks või tasu selle eest, et jaekett paneb oma reklaamikampaaniasse just selle konkreetse toote.

Valitsuse määrus sätestab vertikaalkokkulepete grupierandi, mis ütleb, et kui ettevõtjad asuvad erineval tootmis ja turustamistasandil ehk tootja-jaemüüja ei ole paigutus ja kampaaniatasud keelatud, rääkis Järviste. Erand kohaldub siis, kui tarnija ja ostja turuosa on alla 30 protsendi. "Ehk et kui ühel lepingupartneritest on väga suur turuosa, siis ei pruugi olla lubatud selliseid sätteid lepingutesse panna ja olukorda tuleks eraldi analüüsida," ütles Järviste. Samuti ei tohi turg olla täis selliseid kokkuleppeid ehk need võrgustikud ei tohi hõlmata üle 50% kaubaturust.

Autor: Kaasautor Kaasautor, Kristina Traks