Kaubakaitsesüsteemide hinnad algavad 1800 eurost, ent ekspertide sõnul pole keerukatest süsteemidest tolku, kui töötajaid ei koolitata. Valesti paigaldatud turvaelemente võib saada kergest eemaldada või kahjutuks teha, rääkis Pristise juhatuse liige Indrek Tennokese.
Turvameeste pilk võib olla terav, kuid tänapäeval on vähe kauplusi, mis vaid inimjõudu usaldaks. Üldiselt on toodetel turvaelemendid ja poest lahkudes tuleb läbida turvavärav. Kaubakaitse- ja eksponeerimissüsteeme pakkuva AS Pristise juhatuse liige Indrek Tennokese selgitas, et kaubanduses kasutatakse AM (akustomagneetiline) ja RF (raadiosageduslik) tehnoloogiat. Esimene neist on populaarsem rõivakauplustes, teine supermarketites. Varasemalt laialt kasutusel olnud EM (elektromagnetiline) tehnoloogiat kasutatakse täna peaasjalikult raamatukogudes, kuna sealseid turvaelemente saab nii de- kui ka reaktiveerida. „Rääkides töö- ja häirekindlusest, siis AM tehnoloogia on parim valik, kuna see pole niivõrd tundlik nii-nimetatud fooliumkottide suhtes, mis RF sagedusega süsteemide korral on tõsiseks probleemiks,“ märkis Tennokese. „Samuti räägib AM süsteemi kasuks avar sissepääs – turvaväravate vaheline kaugus on suurem kui teistes lahendustes.“
Toidupoed eelistavad odavamat lahendust
AS Hansabi valdkonnajuht Kristo Kaljuvee rääkis, et RF süsteemi eeliseks on omakorda kaubakaitseelementide mõnevõrra soodsam maksumus, mis võimaldab suurpoodidel saavutada teatud kulude kokkuhoiu. „RF süsteemid ongi seetõttu valdavalt kasutusel toidukauplustes ja ka raamatupoodides, kus kasutatakse teoste vahel madalaid kleebiselemente.“ Kaljuvee sõnutsi tulevadki tehnoloogiate hinnavahed välja peamiselt kaitseelementide maksumuses, süsteemi seadmete (kaubaväravad, deaktivaatorid, magnetavajad) maksumuse erinevused on marginaalsed.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kaubandus esilehele