Autor: Karoliina Vasli • 5. mai 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Turvameeste pilk võib olla terav, kuid tänapäeval on vähe kauplusi, mis vaid inimjõudu usaldaks. Üldiselt on toodetel turvaelemendid ja poest lahkudes tuleb läbida turvavärav. Kaubakaitse- ja eksponeerimissüsteeme pakkuva AS Pristise juhatuse liige Indrek Tennokese selgitas, et kaubanduses kasutatakse AM (akustomagneetiline) ja RF (raadiosageduslik) tehnoloogiat. Esimene neist on populaarsem rõivakauplustes, teine supermarketites. Varasemalt laialt kasutusel olnud EM (elektromagnetiline) tehnoloogiat kasutatakse täna peaasjalikult raamatukogudes, kuna sealseid turvaelemente saab nii de- kui ka reaktiveerida. „Rääkides töö- ja häirekindlusest, siis AM tehnoloogia on parim valik, kuna see pole niivõrd tundlik nii-nimetatud fooliumkottide suhtes, mis RF sagedusega süsteemide korral on tõsiseks probleemiks,“ märkis Tennokese. „Samuti räägib AM süsteemi kasuks avar sissepääs – turvaväravate vaheline kaugus on suurem kui teistes lahendustes.“

Toidupoed eelistavad odavamat lahendust

AS Hansabi valdkonnajuht Kristo Kaljuvee rääkis, et RF süsteemi eeliseks on omakorda kaubakaitseelementide mõnevõrra soodsam maksumus, mis võimaldab suurpoodidel saavutada teatud kulude kokkuhoiu. „RF süsteemid ongi seetõttu valdavalt kasutusel toidukauplustes ja ka raamatupoodides, kus kasutatakse teoste vahel madalaid kleebiselemente.“ Kaljuvee sõnutsi tulevadki tehnoloogiate hinnavahed välja peamiselt kaitseelementide maksumuses, süsteemi seadmete (kaubaväravad, deaktivaatorid, magnetavajad) maksumuse erinevused on marginaalsed.

Kleebiste kõrval kasutatakse ka kõvakaitseelemente. Tennokese tõi välja, et siin lähtub kõik kaubast. Näiteks pesupoes peavad elemendid olema võimalikult väikesed, et need toodet ei kahjustaks. Enim on levinud magnetavatavad kaitseelemendid, ent nüüd on turule jõudnud ka spetsiaalsed elemendid, mida saab avada vaid spetsiaalse avajaga – see vähendab võimalust, et kurikaelad saaks poes toimetada mustalt turult ostetud magnetavajaga. „Samuti tuleks jälgid ka üldist ehituslikku kvaliteeti. Olen ise näinud odavaid Hiina päritolu elemente, mis olid hõlpsasti lahtikangutatavad tavaliste kääridega. Kvaliteetne korduvkasutusega element tasub ennast kiiresti tagasi.“

Turvaelement pannakse külge juba tehases

Tennokese lisas, et paljud tootjad kasutavad tänapäeval ka nii-nimetatud source taggingut ehk juba tehases paigutatakse toote külge peidetuna turvaelement ning sageli on seal nii RF kui ka AM element. Eriti tihti tehakse seda elektroonikaseadmete puhul. Konkreetset hinnakirja turvasüsteemide puhul pole, kõik sõltub kaubavalikust, sissepääsu laiusest ja isegi valguse eripärast. Tennokese kinnitusel algavad hinnad 1800 eurost, võimalik on süsteem endale ka lihtsalt rentida.

Kas kohalikud kaupmehed panustavad kaubakaitsesüsteemidesse piisavalt? Kristo Kaljuvee AS Hansabist märkis, et elektroonilise turvamise peale mõeldakse, ent samas ei olda altid kasutusele võtma kõiki võimalusi, mida kaasaegsed tehnoloogiad võimaldavad. Kaljuvee viitas näiteks metallituvastusele, mis võimaldab tuvastada ja teavitada kauplusetöötajaid või turvamehi professionaalsetest varastest, kes kasutavad fooliumkotte. „Lisaväärtust pakuvad ka kaubakaitseväravatesse integreeritud kliendiloendussüsteemid, professionaalsete varaste poolt kasutatavad segajate tuvastusfunktsionaalsus, integratsioon videovalvesüsteemiga, spetsiaalsete reklaampaneelide kasutamine ning süsteemide kaughalduse- ja monitoorimise võimalused,“ loetles ta.

Töötajaid on vaja koolitada

Kaljuvee lisas, et kaubakaitsesüsteemid on siiski vaid üks meetod, oluline on kasutada ka teisi lahendusi – näiteks videovalvesüsteemi. „Tehniliste lahenduste kasutamise juures on oluline, et kaupmehed koolitaksid töötajaid süsteeme kasutama, et saavutada maksimaalne tulemus süsteemide olemasolust.“ Ka Tennokese ütles, et töötajate õpetamisel on suur roll: „Kauplustes on silma torganud valesti paigaldatud turvaelemendid, mis võimaldab neid kergesti eemaldada või kahjutuks teha. Seetõttu tasub leida aeg, et uusi töötajaid sellel alal koolitada.“