Kaubandusvolinik: plaan A on täiskäik edasi

Kvoodid seavad piirid

Valio Eesti müüb USA turule juustu juba viis aastat ja plaanib tuleval aastal tooteportfelli laiendada. Kvootide süsteem seab juustutüüpide osas piiranguid ja kvoodi väliselt võivad imporditavate juustude tariifid olla väga kõrged, räägib ekspordidirektor Elar Ollik. Ta toob ekstreemseks näiteks 300% tariifi ühele Prantsuse hallitusjuustule. „Tariifide kadumine lubaks lihtsamalt uute toodetega turule siseneda. Ja loomulikult muudab see meie toodangu ka hinna osas konkurentsivõimelisemaks. See omakorda peaks aitama kaasa mahtude suurenemisele ja kasumlikkusele,“ ütles Ollik.

Valio Eesti ekspordib Soome emafirma USAs asuva tütarettevõtte kaudu, millel on kvoodid olemas. Nii ei kurda Ollik USA turule pääsemiseks erilist „kadalippu“. Põhitoote Lacey Swiss müük kasvas mullu 2013. a võrreldes 28%, kuid mahud on väikesed, umbes miljon eurot. Venemaa sanktsioonide korvamiseks on Valio Eesti vaadanud pigem Itaalia poole.

Eestist leiba ja martsipani eksportiva firma Estofoods osanik Tarmo Lausing arvab, et USA turul oleks kindlasti head minekut Eesti mahetoidul. „GMO-de vaba, orgaaniline ja naturaalne toit on USAs kiirelt kasvav trend,“ ütles ta. Firma müügidirektori Eve Saare sõnul on USAs tekkinud juba isegi GMO-vaba märgistusega söögikohad – metropolis elav ameeriklane on teadlik ja nõudlik tarbija.

 

Tariifid maha

Äripäevale Brüsselis intervjuu andnud Euroopa Komisjoni kaubandusvolinik Cecilia Malmström ütles, et vabakaubanduskõnelustega püütakse Euroopa põllumajandustoodetele ja toidukaubale USA turul võimalusi juurde saada. „Meie eesmärk on peaaegu kõikidest tariifidest lahti saada,“ ütles Malmström, mööndes samas, et omajagu jäävad keskkonda moonutama USA ja ELi erinevad põllumajandustoetused. „Selle lepinguga me seda muuta ei saa.“Euroopa põllumajandusorganisatsioonid on voliniku sõnul pigem TTIPi poolt, kuna USAs on ilmne nõudlus kõrge kvaliteediga Euroopa toodete järele ning tariifid on kohati alles väga kõrged.Läinud nädalal toimunud järjekordsel kõneluste voorul väljendasid pooled valmisolekut 97% lepinguga kaetud kaupade osas tariifidest loobuda. Kõige raskemad kõnelused jäävad aga alati viimaseks, näiteks mis puudutab geograafilise tähistusega kaubamärke nagu Bordeaux' veinid. Euroopa ettevõtteid väga huvitav riigihangete teema jõuab lauale järgmises voorus veebruaris.Kasulik väikestele firmadeleMalmström tõstis esile, et vabakaubanduslepingust on palju võita väikefirmadel, millele ka madala tariifi olemasolu ja aega nõudev bürokraatia on tõsine takistus USA turule sisenemiseks. Idee on luua veebileht, kus väikefirma saaks hõlpsalt ülevaate, millised võimalused lepinguga avanevad. Arvestamata ei saa jätta ka potentsiaali, mida TTIP tähendab firmadele, mis ise otse USA turule ei ekspordi, kuid on osa USA turule eksportivate ettevõtete väärtusahelast. Näiteks Järvakandi tehas, mis toodab pudeleid Finlandia vodka eksportimiseks USA turule. Ekspordivõimalustest sõltuvad paljud töökohad ning nagu TTIPi toetajad toonitavad, vabakaubandus ergutab majandust riigieelarvet koormamata. Intervjuu Cecilia MalmströmigaVolinik: plaan A on täiskäik edasiHiina ja teiste arenevate riikide esile tõusuga kahaneb USA ja Euroopa võime maailma asju mõjutada– nii tuleb oma sarnaste väärtuste kaitseks kokku hoida, ütles Euroopa Komisjon kaubandusvolinik Cecilia Malmström intervjuus Äripäevale. Kui meie ei kehtesta reegleid, siis kehtestavad teised.Kuhu jäävad kaubanduskõneluste virvarris Venemaa ja Hiina?Jah, viimase 15 aastaga on plahvatuslikult kasvanud kahepoolsete kaubanduslepingute hulk ja see ei puuduta vaid Euroopa Liitu ja USAd, vaid ka Austraaliat, Uus Meremaad, Koread jne. Sest WTO (Maailma Kaubandusorganisatsioon - toim.) pole toiminud nagu me soovime. Doha vooru kõnelused toppavad, mis pole võimaldanud lauale panna uusi asju nagu digitaalne kaubandus, teenused, päritolureeglid. Kõik need tahame saada WTO agendasse. Meil on vaja tagada see, et kõik, milles me kokku lepime, ei oleks vastuolus WTOga ja et meie kokkulepped oleksid avatud teistele, et liituda.Hiinal on mõnede riikidega kahepoolsed kokkulepped, meie peame läbirääkimisi investeeringute kokkuleppe üle, et firmadele oleksid tagatud võrdsed võimalused. Kui selles on kokku lepitud, on tulevikus võimalik arutada ka vabakaubanduslepingut. Praegu seda kavas ei ole. Investeeringute leppe kõnelustel on veel rida keerulisi küsimusi – homme me seda veel ei sõlmi.Venemaaga toimub praegu vähe. WTOs ei ole Venemaa just kõige lihtsam partner. Ja praeguses sanktsioonide olukorras, kus nad püüavad blokeerida Ukraina vabakaubanduslepingut, ei ole  see suund prioriteet.Mis saab Ukraina-ELi vabakaubanduslepinguga?Jõustub tuleva aasta jaanuaris. Kuna Venemaa on öelnud, et see tekitab neile probleeme, peame praegu kolmepoolseid kõnelusi, et võimalikke tehnilisi probleeme lahendada lepingut ennast muutmata. ELi ja Ukraina poolelt on sõnum selge, et leping jõustub. Venemaa peab respekteerima, et sõltumatu riik teeb valikud ise.Hiina arendab Euroopasse oma kaubateede võrku – One Belt One Road. Kuidas EL suhtub selle initsiatiiviga liitumisse?See puudutab kahepoolseid kokkuleppeid. Mõned riigid lähevad kaasa, kuid see ei puuduta ELi tasandit. Meie fookus on multilateraalne investeeringute leping ELi tasandil.Paljudes Euroopa riikides on tugev Ameerika vastasus, ise rõhutate, et USA on Euroopale parim liitlane.Ma ei nõustu kõiges USAga, kuid seisame ühiste väärtuste eest nagu demokraatia ja õigusriik, meil mõlemal on kõrged standardid tarbijate kaitsel. Neid väärtusi seatakse tänasel päeval üha enam küsimärgi alla. Tulevikus on plahvatuslikult tulemas uusi tooteid, elektriautod, nanotehnoloogia – kõigi nende jaoks on vaja standardeid, et kaitsta tarbijat ja keskkonda. Ameeriklased ja eurooplased on maailma parimad standardite kehtestamisel. Kui meie seda ei tee, teeb seda keegi teine, kes ei pruugi samaväärselt keskkonna kaitsest või tervishoiust hoolida. Selles oleme USAga olulised liitlased eriti praegu, kui maailmas kerkib esile palju teisi jõude. See ei ole halb, kuid see tähendab, et Euroopa ja USA hääl muutub maailmas proportsionaalselt nõrgemaks.Saksamaal protestis sel kuul 250 000 inimest TTIPi vastu, kogutud on üle 3 miljoni allkirja kõneluste katkestamiseks. Miks te ei suuda avalikkust leppe kasus veenda?Me võtame selle protesti ja skepsise arvesse, kuid enamikes riikides – vähemalt 22-23 liikmesriigis, on ülekaalus lepingu pooldajad. Kuid nad ei lähe tänavale. Ka Eestis võib olla häälekas grupp vastu, kuid pooldajad ei lähe tänavale ütlema, et tahame TTIPi. Mina pean läbirääkimisi liikmesriikidelt saadud mandaadi alusel ja mul on palutud kiiresti edasi liikuda, sest see on tähtis. Nemad, liikmesriikide valitud poliitikud, peavad oma inimesi veenma. Mina teen seda iga päev, kohtun organisatsoonidega, et kinnitada, et me ei lase standardeid lõdvemaks. Komisjon üksi ei jõua kõike.Kas TTIP suudetakse kokku leppida veel enne USA presidendivalimisi?See on eesmärk, mis tähendab tuleva aasta lõppu. Vastasel juhul tuleks oodata uue administratsiooni ametisse asumist, mis tähendaks kuus kuud pausi. Meil on veel palju tööd teha, kuid see on võimalik. Plaan A on täiskäik edasi.