Apteegikettide pidamine ei ole Eestis enam kasumlik, tõestas möödunud majandusaasta.
Apteegiäri enam kasumit ei anna
  • Foto: Andras Kralla
Apteegiturul on läinud senisest kitsamaks ja uued seadused apteekide omanikke ei hellita, kirjutas Meditsiiniuudised.
Margus Linnamäele kuuluva Eesti suurima apteegiketi Apotheka kahjum oli eelmisel aastal umbes kolm korda suurem kui üle-eelmisel aastal, 1,26 miljonit eurot. Ettevõtte juhatuse liige Kristiina Sepp selgitas, et seadus muutus ja see tõi apteeke juurde, mis mõistagi mõjutas kõiki olemasolevaid apteeke. “Kui apteekide geograafilised-demograa- filised asutamispiirangud puuduvad, aga ravimite juurdehindlus on samal ajal Eestis Euroopa üks madalamaid, on apteekide omanikud sundseisus, millest on raske positiivse majandustulemiga välja tulla,” ütles ta.
Ta lisas, et ebakindlust põhjustab ka teadmatus, mis saab tulevikus. Ta nentis, et patsiendi huvides ja kaitseks on vajalik tagada apteegiteenuse jätkusuutlikkus, ent ka ettevõtjate õigused ei saa kaitseta jääda.
Kõvask ütes, et apteegid koonduvad kaubandus- ja tervisekeskustesse ning klassikalised tänavaapteegid hääbuvad vaikselt. See tähendab, et apteekritel tuleb kohaneda uute oludega.
Suuruselt teise Eesti apteegiketi Benu Apteegi kahjum oli mullu 117 000 eurot, eelnenud aastal oldi veel 405 000 euroga kasumis.
Yliopiston Apteekki ei olnud praeguseks hetkeks majandusaasta aruannet esitanud, ent tema tunamullune aruanne kinnitab trendi apteegiturul: kui 2013. aastal oli osaühingu kasum 476 234 eurot, siis 2014. aasta lõpetas ettevõte 38 551euroses kahjumis. Käive oli 2014. aastal 10,2 miljonit eurot, aasta varem 10,3 miljonit.
Autor: Triin Tabur, Meditsiiniuudised toimetaja

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kaubandus esilehele