Milline on viina ostuvõime Balti riikides?

Muidugi, arvestada tuleb ka seda, et lisaks aktsiisitõusule võivad alkohoolsete jookide keskmist hinda tõsta ka mitmesugused muud tegurid, alates tootmise kallinemisest kuni tarbijate eelistuste muutumiseni. Viimast nähtust võib näiteks täheldada õlleturul.

Sellest hoolimata võib eeldada, et tootjate ning kaupmeeste huvi on tarbijale märgatavat hinnatõusu pigem vältida või siis ajastada see kooskõlas aktsiisimäära tõusuga, mistõttu võib hüppelisi hinnatõuse ikkagi seostada aktsiisimäärade kasvuga. Kui Eestis ja Leedus toimus aktsiisitõus ning seetõttu alkohoolsete jookide kallinemine pigem varem ning aeglasemas tempos, siis Lätis toimus see järsemalt ning sügava majanduskriisi ajal.

Konkreetsemalt, Läti valitsus otsustas majanduskriisi ajal maksutulude kasvatamiseks tõsta märkimisväärselt kange alkoholi aktsiisimäära. Tulemuseks oli see, et legaalne tarbimine vähenes drastiliselt, salaalkoholi turg kasvas ning loodetud maksutulu laekumise kasvu asemel toimus hoopis selle vähenemine. (Strateičuks jt 2012)

Pärast seda on alkohoolsete jookide hinnad Lätis jäänud suhteliselt stabiilseks, Leedus tagasihoidlikult kasvanud ning Eestis on kasvutempo olnud kõige kiirem. Peamiselt seoses aktsiisimäärade tõusuga on Eestis 2015. ja 2016. aasta alguses toimunud alkoholi suhteliselt järsk kallinemine.

Kuidas on aga alkohoolsete jookide hinna kallinemine olnud kooskõlas elanike ostuvõimega ehk kui palju alkohoolseid jooke saab keskmise sissetuleku eest osta? Alkohoolsete jookide kalliduse väljendajaks on võetud viinaliitri hind. Kuigi eelduste kohaselt on viin kõigis kolmes riigis üks populaarsemaid alkohoolseid jooke, tuleks näitajasse siiski suhtuda tinglikult, kuna see ei kajasta kõikide alkohoolsete jookide hinnataset. Kui Läti ja Leedu keskmist viina hinda arvutavad vastavate riikide statistikaametid, siis Eesti kohta kohalik statistikaamet antud näitajat ei arvuta ning keskmine viina hind põhineb Eesti Konjunktuuriinstituudi vaatlusandmetel. Sissetulekute taset väljendab riikide statistikaametite avaldatav keskmine netokuupalk.

Tulemustest selgub, et hoolimata kõrgemast aktsiisimäärast ning jaehindadest on viina ostuvõime Eestis aastatel 2005–2015 püsinud pidevalt kõrgem kui teistes Balti riikides. Kõik riigid saavutasid kõrgeima taseme kiire majanduskasvu aastatel (2007–2008). Kui majanduskriisi ajal (2009–2010) langesid kõigi riigi näitajad, on Eesti näitaja järgnevatel aastatel jäänud stabiilseks, samal ajal kui lätlased ja leedukad on saanud keskmise netokuupalga eest oma kodumaal üha enam viina osta (loodetavasti nad seda ei tee). Seega riikide vahel on elanike viina ostuvõime tase ühtlustunud – kui eestimaalaste sissetulek on kasvanud viina hinnaga samas tempos, siis lätlaste ja leedukate sissetulek on kodumaa keskmisest viinahinna tõusust mõnevõrra kiiremini kasvanud.

Kuigi antud näitaja on arvutatud üksnes 2015. aastani ja 2016. aasta alkohoolsete jookide hinnatõusu pole kajastatud, võib Eesti puhul 2016. aasta esimese poolaasta netokuupalga kasvu andmete põhjal eeldada, et viina ostuvõimes drastilist langust eeldatavasti ei toimu. Kokkuvõttes võib öelda, et vähemalt viina ostuvõime näitel on Eesti kriisijärgne alkoholiaktsiisipoliitika olnud mõnevõrra optimaalsem ning erinevalt Lätist ja Leedust pole elanike viina ostuvõime kasvanud. Samas, arvestades viina ostuvõime järsemat langust Lätis ja Leedus majanduslanguse ajal, võib ostuvõime taastumist vaadata ka positiivsest aspektist lähtuvalt – salaviina atraktiivsus väheneb.

Autor: Märt Leesment, Statistikaameti peaanalüütik