Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ettevõtjad ja ülikoolid arendavad koostöös kaubandusharidust
Kaubandusvaldkonna kõrgharidus aitab Eesti kaupmeestel karmi ülemaailmse konkurentsiga rinda pista. 23. aprillil lõppes Tartu Ülikoolis kategooriajuhtimise kursus, mille viis läbi Kanadast pärit kaubanduse professor Brent McKenzie. Kursus viidi läbi koostöös Kaupmeeste Liiduga.
Tartu Ülikooli Tallinna esinduses toimunud kategooriajuhtimise kursuse eestvedaja, Kaupmeeste Liidu tegevjuht Nele Peil ütles, et liidu liikmed on Eesti turul kaalukad ning tulevikku vaatavad kaubandusettevõtted, kes mõtlevad laiemalt sektori konkurentsivõimele maailmaturul ning jätkusuutlikkusele pädeva personali leidmisel. „E-kaubanduse kasvuga ei konkureeri Eesti poed mitte ainult omavahel, vaid suurte tegijatega USA, Hiina, Saksa ja muudel turgudel. Nendes rahvusvahelistes kontsernides vastutavad ostu, turunduse ja kategooriajuhtimise eest kaasaegse kaubandusharidusega spetsialistid,“ rääkis Peil ning lisas, et seetõttu on nende jaoks oluline, et Eestis saaks jalad alla tänapäevane kaubandusvaldkonna kõrgharidus, mis võimaldab nende inimestel ülemaailmse konkurentsiga edukalt rinda pista.
Kaubandus on täna Eesti teiseks suurim sektor ning tööandja igale seitsmendale eestimaalasele. „Anname tööd ligi 15 000 kõrgharidusega kaubandusvaldkonna juhile, kellest paljud on hariduse saanud mõnes muus valdkonnas,“ ütles Peil. Tema sõnul peavad ettevõtted tegelema töötajate kaubandusspetsiifilise välja õpetamise ning inimesed iseõppimisega. Selline lähenemine on kallis ega ole jätkusuutlik. Peili hinnangul on seetõttu mõistlikum koolitada kaubandusvaldkonna spetsialiste riiklikul tasemel, aga erasektor saab ressurssidega toetada.
Kutsekoja 2017. aastal avaldatud uuringu andmetel vajab jae- ja hulgikaubandus lähiaastatel rohkem üldjuhte, turundusjuhte ning müügijuhte, kui ülikoolid välja õpetada suudavad. „Seetõttu on Kaupmeeste Liit otsustanud panna õla alla kaubandusalase kõrghariduse arendamisele ning propageerimisele.“
Kaupmeeste Liit kutsus prof. Brent McKenzie Eestisse koostöös Tartu Ülikooliga, et tema pikaajalisest kogemusest kabandusvalkonna õppejõuna saaksid kasu nii Tartu kaubandusvaldkonna magistrandid kui liikmesettevõtete töötajad. „Viime selliseid erasektori ja kõrghariduse koostööprojekte ellu kindlasti ka tulevikus, sest need on kasulikud kõigile osapooltele. Samuti arendavad need kaubandusvaldkonnas juba töötavate inimeste vahel sünergiat ja pakuvad üliõpilastele selgemat pilti ja loodetavasti inspiratsiooni kaubandusvaldkonnas tööellu sisenemisel,“ ütles Peil
Kaubandusest teoreetilises ja praktilises võtmes
„Selle kursuse eesmärk oli kokku kutsuda kaupmehed ning rääkida nendega kaubandusest akadeemilises formaadis. Kursuse käigus rääkisime sellest, mis kaubanduses toimub ning osalejatel oli hea võimalus omavahel mõtteid vahetada,“ rääkis prof. Brent McKenzie. Ta lisas, et kursusel osalejad olid jagatud erinevatesse gruppidesse, kus nad said arutleda ning teha kursuse käigus antavaid ühistöid.
Kõikidel tudengitel oli samuti võimalik küsida õppesessioonide vahel küsimusi Brent McKenzie käest ning tema sõnul kasutati seda võimalust hea meelega. Kursuse lõpus tuli kõikidel osalejatel teha grupitööna pop-up kaupluse idee presentatsioon, koos kontseptsiooni ja mõjuanalüüsidega. „See oli koht, kus osalejad said kasutada oma loomingulist poolt.“ McKenziet rõõmustas, et tudengid olid väga aktiivsed.
Ta usub, et selliseid ülikooli kursuseid on kaubanduse inimestele erialaseks arenemiseks tarvis. „Praegune kursus kattis palju teemasid, kuid kindlasti võiks teha ka kitsama valdkonna kursusi, mis sisaldavad töötoa komponente,“ rääkis McKenzie. Kaubandus on viimaste aastatega väga palju muutunud. Seega peavad ülikoolid pakkuma tema sõnul inimestele võimalust olla kursis mitmete muudatustega, mis kaubanduses toimuvad.
„Kaubandussektori suurust arvestades peab kindlasti vastavat haridust pakkuma. See aitab parandada inimeste enda teadmisi ja kogemusi ning seetõttu on neil võimalik ka ettevõtetele rohkem tagasi anda,“ selgitas McKenzie.
McKenzie sõnul on võimalik kaubandusega seotud aineid õppida ka koos teiste erialadega, kuid kaubanduses on tarvis aru saada sellest tervikust, mida saab ainult kaubanduse õppesuunas kokku panna.
Kõige rohkem pakkus huvi tulevikku vaatavad teemad
Kursusel osales ka Selveri kommunikatsioonispetsialist Karl-Villiam Vaserik, kelle hinnangul oli tegemist väga huvitava ning silmaringi avardava kursusega, sest jaekaubandus on tema jaoks uus valdkond. “Kõige enam pakkus mulle huvi digital marketingi, e-kaubanduse ning elektrooniliste hinnasiltide teemad. Huvitavam tundusid need teemad, mis olid suunatud rohkem tulevikku,“ sõnas Vaserik. „Tuleviku teemaga võiks järgmistes loengutes pisut rohkemgi süvitsi minna ning rääkida rohkem sellest, kuidas nende muutustega jaekaubandus kaasa võiks minna,“ ütles ta. Tema sõnul võiks olla rohkel selliseid akadeemilisi kursuseid, sest see annab väga hea võimaluse omandada uusi teadmisi. Samuti lisas Vaserik, et tema sõnul andis kursus väga hea võimaluse tutvuda ning mõtteid vahetada teiste enda sektoris töötavate kolleegidega.
Vaseriku sõnul oli kokkuvõttes tegemist väga huvitava kursusega, mis oli heaks võimaluseks tulla välja enda igapäevasest mugavustsoonist ning vaadata asjadele otsa uue nurga alt.
Hetkel kuum
Enimloetud
Viimased uudised
“Kindlasti pakume huvi hiinlastele ja ameeriklastele”
Konverentsid ja koolitused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kaubandus esilehele
