Tarbijal on õigus saada pakutavate kaupade kohta vajalikku ja tõest teavet teadliku valiku tegemiseks. Kauba maksumust võib tarbija vaatenurgast pidada üheks tähelepanuväärsemaks teguriks ostuotsuse kujunemisel, mistõttu on äärmiselt oluline tarbijale esitada ostueelne teave selgelt ja üheselt arusaadavalt.
Kaupleja peab tagama, et hinnateave oleks õige
  • Kaupleja peab tagama, et hinnateave oleks õige
  • Foto: Raul Mee
Kauba müümisel eristatakse kahte liiki hinnateavet – müügihind ja ühikuhind, mis on kohustuslik välja tuua. Müügihind on hind, mida tarbija maksab toote eest selle ostmisel ehk tasutav lõpphind. Teiseks kohustuslikuks liigiks on ühikuhind, mis näitab toote maksumust mõõtühiku kaupa tulenevalt konkreetse toote koguse tavalisest mõõdupuust. Ühikuhind annab tarbijale võimaluse erineva suurusega pakendites müüdavat kaupa võrrelda ja teha ostuotsus erinevate kaupade ja hindade seast vastavalt ühikuhinnale, mis on sageli majanduslikult mõistlikum kui lähtuda ainult toote müügihinnast.
Hinnateave tuleb märkida kaubale, selle müügipakendile või panna välja kauba vahetusse lähedusse. Müügihind ja ühikuhind peavad olema avaldatud kõigi müügikohas müügiks olevate, samuti müügikoha vaateaknal eksponeeritud kaupade puhul, kui need ei ole vaateakna kujunduse osaks ja neid on võimalik vaateaknalt lihtsalt eemaldada ja tarbijale müüa. Teave hinna kohta peab olema sellise paigutuse ja mõõtmetega, et see oleks tarbijale kergesti märgatav.
Tavahind peab olema hõlpsalt märgatav
Eksitavaks võib kujuneda olukord, kui klientidele reklaamitakse suurt allahindlust või soodusmüüki, kuid poes selgub, et see puudutab ainult väikest osa kaupadest. Näiteks kutsung „Kõik kaubad kuni– 50%“ tähendab, et kõik kaubad kaupluses peavad olemaallahinnatud kuni 50 protsenti.
Reklaam “Allahindlus 20% kuni 70%“ tähendab, et kõik kaupluses müüdavad kaubad peavad olema allahinnatud selles vahemikus.
Üleskutse “Allahindlus -25%“ tähendab,et kõikkaubad peavadolema allahinnatud 25 protsenti.
“Allahindluskuni-50%“ tähendab,etallahindluseprotsent kaupluses ulatub kuni50 protsendini  ja võib olla ka väiksem, näiteks 10 või 15%.
Reklaamides allahindluse protsendilist vahemikku, tuleb kauplejal olla väga tähelepanelik ja arvestada, et allahinnatud toodete seas peab olema proportsionaalselt nii madalaima kui kõrgeima protsendimääraga allahinnatud tooteid. Tarbija tehinguotsuse mõjutajaks on eeskätt vahemiku ülemine määr ehk suurim lubatud allahindluse protsent.
Uut müügi- ja ühikuhinnast madalamat hinda peab kauba juures näitama ka soodustingimustel kaupa müües. Uut hinda ei ole kauba juures vaja avaldada ainult sel juhul, kui müügikohas kehtib selline ühetaoline soodustus lühiajaliselt ning kõikidele kaupluses müüdavatele toodetele ilma erandite ja välistusteta. Taolises olukorras oleks ebamõistlik nõuda kõikide toodete ümberhinnastamist lühikeseks ajaks.
Kui hind kassas erineb riiulile märgitust
Kui kassas olev hind erineb kaubal või kauba juures olevast hinnast, võib tarbija ostust loobuda või osta kauba uue hinnaga. Paljud kauplejad on valmis heade kliendisuhete säilitamise eesmärgil müüma tarbijale kauba müügisaalis esitletud hinnaga ja on seda ka avalikult meedia vahendusel välja öelnud. Kindlasti tuleks tarbijal müügihinna erinevusele viidata juba kassas, sest hiljem erinevust märgates on seda oluliselt raskem tõendada. Kauplejal tasub teha omalt poolt kõik, et juhtkonna antud avalikud lubadused jõuaksid igasse kassasse, et vältida olukordi, mil avalikud lubadused reaalsetes olukordades vett ei pea.
Täpsemate suuniste osas soovitame ettevõtjatel tutvuda tarbijakaitseameti kodulehel oleva juhendiga „Müügi- ja ühikuhinna avaldamise ning soodustingimustel müügist teavitamise kohta“.
Autor: Sander Sepa, tarbijakaitseameti turujärelevalveosakonna jurist
 
Autor: Sander Sepa, tarbijakaitseameti turujärelevalveosakonna jurist

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kaubandus esilehele