Autor: Kaubandus.ee • 31. jaanuar 2018

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Eelnõu eesmärk on tagada tarbijate ootuste täitmine ning nende õiguste kaitse olukorras, kus tarbijale võib jääda petlik ettekujutus toote põhitooraine päritolust,“ ütles Maaeluministeeriumi toiduohutuse ning teaduse ja arenduse asekantsler Toomas Kevvai.  „Sellisel juhul tuleb tooraine tegelik päritolu selgelt välja tuua.“

Eelnõu eesmärk on anda teavet toidu (valmistoote) põhikoostisosa päritolu kohta, kui märgistusel esitatud päritoluviide võib tarbijat eksitada. Seega kui esitatakse viide toidu päritoluriigile või lähtekohale ja see erineb põhikoostisosa päritolust, peab välja tooma ka põhikoostisosa päritolu. Päritoluviitena käsitletakse sõnu, sümboleid ja pilte (nt lipud, kaardid), millest tarbija võib teha järeldusi tooraine päritolu kohta.

Kohtumisel tutvustati eelnõu sisu, kus toodi välja toidu põhikoostisosa päritolu esitamise võimalused ja viisid, samuti juhud, mida edaspidi reguleerida plaanitakse. Kõne all olid ka määruse kohaldamine ning üleminekumeetmed, samuti toodi näiteid toidu põhikoostisosa päritolu esitamisest. Koos sektoriga arutleti tekkinud küsimuste üle ja kohalolijatel oli võimalik oma vaateid teistega jagada.

„Kõige olulisem on, et sektoril jääks piisavalt aega muudatustega kohenemiseks,“ ütles Toiduliidu juhataja Sirje Potisepp. „Samuti on väga tähtis, et määruse sisu oleks Euroopa Liidu üleselt üheselt arusaadav ning tingimused kõigile võrdsed.“