Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Olulised punktid, mida teada jaekettide ja tootjate koostööst
6. märtsil toimunud jaekettide-tootjate-hulgikaupmeeste seminaril „Kuidas jaekettides konkurentsi tipus püsida?“ oli saalis olijatel võimalus vastata mõningatele küsimustele konkurentsiõiguse teemadel.
Küsitluse tulemusi kommenteerib advokaadibüroo Eversheds Sutherland Ots&Co partner, EL ja konkurentsiõiguse juht Risto Rüütel.
Seega 90% ettevõtjatest kasutavad parima hinna klauslit, sh 2/3 kasutavad vastavaid klausleid sageli. Mitmetes Euroopa Liidu liikmesriikides on kohtupraktikas leitud, et parima hinna klauslid on konkurentsi kahjustavad, näiteks on selliseid lahendeid tehtud Saksmaal ja Austrias. Eestis küll sellekohane kohtupraktika puudub, aga ühel korral on kriminaalmenetluses parima hinna klausleid menetletud. Kuna Euroopa Liidu ühtne lähenemine neile klauslitele puudub, kuid on näiteid kus neid selgelt taunitakse, tuleb neisse suhtuda ettevaatlikult.
Oluline on valida sõnastus, millega kaasneda võivad negatiivsed mõjud konkurentsile oleksid võimalikult väikesed. Näiteks saab sõnastada parima hinna klausli nii tarnija kohustusena müüa jaeketi konkurentidele alati kallima hinnaga, kui ka lihtsalt kohustusena pakkuda jaeketile alati soodsamat hinda kui konkureerivatele kettidele. Esimesel juhul on kokkuleppe konkurentsi kahjustav mõju oluliselt selgem ja otsesem kui teisel juhul, kuna see mõjutab otseselt tarnija ja kolmanda isiku vaheliste tehingute hinda. Näiteks nõudega tagada, et teiste lepingupartnerite hinnad oleksid kõrgemad, omab ilmselgelt negatiivsemat mõju.
Üle poole tarnijatest arvab, et jaeketid ei tohiks müüa tooteid jaeturul alla omahinna. Ilmselt on selle põhjustanud kartus, et mõne keti poolne alla omahinna müük võib mõjutada negatiivselt sisseostuhindasid hulgiturul suhetes teiste jaekettidega. Konkurentsiõigus üldiselt keelab tarnijatel mõjutada edasimüüjate jaehindade minimaalseid tasemeid. Samas näitas Everhseds Sutherland uuring erinevatest liikmesriikidest, et mitmetes liikmesriikidest on toiduainete jaemüük alla omahinna keelatud seadusega.
Ligi pooled seminaril osalenud kaubandusettevõtjate esindajatest arvas, et internetimüügi osakaal järgneval 10 aastal oluliselt suureneb. Tõenäoliselt on neil õigus, kuna seda kinnitavad internetimüügi osatähtsuse uuringud teistes liikmesriikides ja EL-is tervikuna. Eurostati andmetel on Eestis kasvanud toiduaineid internetist ostnud inimeste osakaal täiskasvanud elanikkonna lõikes viimasel 5 aastal 3%-ilt 20%-le, seejuures eelneval kolmel aastal on vastav osakaal Eestis ületanud olulisel määral EL-i keskmist. Võib arvata, et hüppeline internetimüügi kasv on põhjustatud jaekettide poolt internetipoodide avamisest.
35% vastanutest leidis, et tootjad ei tohiks müüa oma e-poodides kaupa liiga odavalt. Konkurentsiõigus ei luba teistel turuosalistel tootjate hinnakujundusse sekkuda ega piirata tootjate tegutsemist jaeturul, mistõttu tuleb loota, et eeltoodud arvamusest ei kasva välja mingeid katseid faktiliselt sekkuda tootjate tegevusse.
78% vastanutest leidis, et jaeketid peaksid järgima tootja hinnasoovitusi. Seejuures 37% vastanutest kinnitas, et jaekettidele edastatakse informatsiooni ka jaehindade kohta konkureerivates kettides, sooviga suruda jaehindasid allapoole.
Kuigi jaehindade allapoole surumine on tarbija vaatenurgast positiivne, tuleb sellisesse infovahetusse suhtuda ettevaatlikkusega, kuna kui see hõlmab paljusid tootjaid ja kette ning muutub regulaarseks, siis võib kahjustuda jaekettide vaheline konkurents. Üheks võimalikuks tagajärjeks on hindade ühtlustumine ning samaaegsete ja samasuunaliste hinnamuutuste toimumine turul. EL’i ja mitmete liikmesriikide konkurentsiõiguse praktikas esineb kartellijuhtumeid, mis põhinesid just seda tüüpi vahendatud infojagamisel. Tulevikus jääb jaekettidel ilmselt tootjatega toimuvat infovahetust vähemaks, kuna internetipoodide olemasolu tõttu on jaekettidel hinnainfo kergesti kättesaadav ilma vahendajate (nt tootjate) abita. Samas võib eeldada, et konkurentsijärelevalve hakkab tulevikus rohkem tegelema algoritmide kaasabil hindade ühtlustamise problemaatikaga.
Hetkel kuum
Enimloetud
Viimased uudised
Konverentsid ja koolitused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kaubandus esilehele
