Jaga lugu:

Liit: Kange alkoholi turg langeb tarbimisest oluliselt kiiremini

Eesti suurimaid kange alkoholi ja veini tootjaid ning maaletoojaid ühendava Alkoholitootjate ja Maaletoojate Liidu tegevjuhi Triin Kutbergi sõnul on kange alkoholi turg kuuendat aastat languses ning kiratseb riigi äkiliste aktsiisitõusude tõttu.

„Üha suurem osa Eestis tarbitud kangest alkoholist on pärit Lätist ning see on kogu sektori asetanud väga keerulisse olukorda. Kange alkoholi tootmine on aastaga langenud ligi 30%. Müük siseturul on langenud 23% võrra, kuid elanike poolt välismaalt toodud üldine alkoholikogus on konjunktuuriinstituudi andmeil kasvanud 225%. Need näitajad iseloomustavad turul toimunud ebaloomulikke ja drastilisi muutusi ning peegelduvad ka tarbimisnumbrites,“ ütles Kutberg.

Kange alkoholi tarbimine on vähenenud viimased kuus aastat, kuid mullune langus jääb tugevalt alla varasemate aastate keskmisele. Seega võib eeldada, et kui viimaste aastate aktsiisitõusud olnuks väiksemad, oleks kanget alkoholi 2017. aastal tarbitud vähem. Kutbergi sõnul võinuks oodata praegusest lausa kaks korda suuremat langust.

Saku Õlletehase juhatuse esimees Jaan Härms:

Täna ostavad Eesti tarbijad viiest piirikauplusest Lätis enam kui kolmandiku Eestis tarvitatavast õllest ja veerandi kangest alkoholist, soetades iga ostuga kordades suuremaid koguseid, kui nad teeksid seda kohalikust kauplusest ostes. See tähendab, et mullusuvise aktsiisitõusuga tegi valitsus paradoksaalsel kombel alkoholi tarbijate jaoks suhteliselt odavamaks, millel on selge mõju tarbimisnumbrite kasvule.

Tegutseme praegu ikka veel lootuses, et poliitikud teevad neist riigi ja elanike jaoks kahjulikest ilmingutest targad järeldused ning võtavad oma südameasjaks piirikaubanduse tagasipööramise.

Lahendus on lihtne ja oleme seda ka rahandusministeeriumile välja pakkunud – Eestis tuleb langetada aktsiise Lätiga konkurentsivõimelisele tasemele.

Optimaalne on nii õlle kui kange alkoholi puhul aktsiisierinevus 3 eurosenti liitri ja kanguse kraadi kohta. See tähendaks jaekaupluses õllekohvri puhul umbes paarieurost hinnaerinevust võrreldes praeguse pea kahekordse hinnavahega. Sellise hinnaerisusega puuduks Eesti tarbijatel stiimul Lätti sõita; ühtlasi tooks see meile tagasi Soome turistid, keda on täna mullusega võrreldes kolm korda vähem.

Lihtne majandusloogika, mis arvestab ka varasemate aastate tarbimiskäitumist, ütleb – aktsiiside langetamine annaks positiivse maksulaekumise kogumõjuks järgmisel aastal ligi 90 miljonit eurot nii lõunasuunalise kaubanduse kadumise kui ka Eestisse tulevate turistide naasmise näol.

Võidaks turismi- ja teenindussektor ning liiguksime tagasi Alkoholipoliitika rohelises raamatus sätestatud tarbimise languse saavutamise suunas.

Kevadel avaldatud Eesti Konjunktuuriinstituudi piirikaubanduse uuring näitas, et lausa 34% Eesti elanikest on ostnud alkoholi Lätist. Eestis on seega märkimisväärne grupp inimesi, kelle jaoks kange alkohol on teisel pool piiri odavam, mis tingib suuremate koguste ostmise, isiklike varude tekkimise ning need asjaolud koostoimes on omakorda tinginud tarbimise languse tempo pidurdumise. Näiteks saanuks 2017. aastal Läti piiripoodidest osta Eesti keskmise netopalga eest 89 liitrit viina, Eestis aga 56 liitrit.

„Peamiselt õlletarbimise kasvust tingitud tarbimise üldine kasv kinnitab viimaste aastate tendentsi, et Eesti elanikud joovad absoluutalkoholi arvestatuna kõige rohkem just õlut. Oluline on tähele panna, et nii oli see ka enne mullusuvist aktsiisitõusu,“ märkis Kutberg.

„Tuleb silmas pidada, et piirikaubandus ei ole oma lage veel saavutanud. 2018. aastal on kange alkoholi piirikaubandusel kasvuruumi veel 23% ehk aasta lõpuks müüakse Läti piiripoodides 3,5 miljonit liitrit kanget alkoholi. Seega on ka jooksval aastal riigile alkohoolsetest jookidest suurima maksukahju tekitaja kange alkohol,“ lisas Kutberg.

Kutbergi sõnul järeldub Konjunktuuriinstituudi uuringust, et viimaste aastate järsud aktsiisitõusud ei ole aidanud Eesti elanike tervist parandada. Küll aga on ebamõistlik aktsiisipoliitika käivitanud piirikaubanduse, mis põhjustas riigile suure aktsiisitulu alalaekumise ning mis on oluliselt vähendanud kange alkoholi sektori konkurentsivõimet. Möödunud aastal kahanes kange alkoholi eksport rohkem kui 40%, mis iseloomustab tööstuse kurnatust. Seepärast ei piisa ühe aktsiisitõusu ärajätmisest, vaid sektor vajab pikaajalist maksurahu ning seda lootuses, et Läti aktsiise tõstab.

Jaga lugu:
Seotud lood
KAUBANDUSE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad kaubandusteemalised uudised igal nädalal enda postkasti.

Kaubandus.ee toetajad:

Enimloetud
Maarit Eerme
Maarit EermeKaubandus.ee juht-toimetajaTel: 51 44 884maarit@kaubandus.ee
Cätlin Puhkan
Cätlin PuhkanKaubandus.ee reklaami müügijuhtTel: 53 315 700catlin.puhkan@aripaev.ee

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt